Kalakajakas

lad. Larus canus L.
ingl. Common Gull

Rahvapäraseid nimesid: kalakull, räimekull, kudukajakas, valgepea-kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader, lõugas, ratas, mereratas

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Pisut suurem kui naerukajakas. Sarnane hõbekajakaga, kuid kasvult väiksem, nokk pisem ja saledam, pea ümaram, lend kiirem, sügavamate ja energilisemate tiivalöökidega. Vanalind valge pea, rohekaskollase noka ja jalgadega. Noorlindude pea ja rind on hallikaspruunid, ülapool pruuni soomusmustriga.

Suurus

Kehapikkus 40-46 cm, tiibade siruulatus 100-115 cm, kehakaal 315-580 g.

Sarnased liigid

Hõbekajakas, naerukajakas.

Levik

Levinud kogu põhjapoolkeral: Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa rannikutel. Eestis harilik haudelind ja läbirändaja.

Arvukus

Eestis pesitseb 7 000-10 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Rändlind, keda jääb meile ka üsna palju talvituma – liigi talvine arvukus kõigub aastati 50000ja 100 000 linnu vahel. Ära lennanud linnud saabuvad märtsikuu jooksul. Sügisene läbiränne algab septembris ja kestab kogu oktoobri, kuid linde näeb veel ka novembris-detsembris.

Toit

Toiduks on kalad, raiped, konnad, ussikesed, hiired, veeselgrootud, õhus tabatavad kiilid jt putukad, aga ka marjad ja idanevad terad, tihti haudenaabrite munad ja nõrgad pojad.

Elupaik

Asustab Eestis rannaniite ja väikesaari, sisemaa järvedel olevaid väikesaari ning soid ja rabasid. Sageli tegutseb sadamates ja saadab laevu. Pesitsusajal on toiduotsinguil niitudel ja põldudel.

Pesitsemine

Pesitseb igasugustel väikesaartel. Varem valis lind pesakohaks enamasti saare rohtu kasvanud kõrgema keskosa, kuid juba mitukümmend aastat on kunagised kalakajaka lemmikkohad väikesaartel hõivatud hõbekajakate poolt ning kalakajakale jäävad avatud taimestumata rannaosad, kust tormivesi pesad sageli ära uhub. Mõned linnud valivad pesakohaks rannas asuva maja rookatuse või teevad pesa lausa puu otsa. Pesitsuspaar püsib koos kogu elu. Territoorium hõivatakse varakevadel ja seda kaitstakse kogu pesitsusaja kestel. Enamasti pesitseb koloniaalselt, kuni 100 paari koos. Pesa asub kõrgemal kohal ning koosneb vetikatest, kõrtest, okstest, samblast, väikestest puujuurtest ja kõigest muust pesitsusterritooriumil leiduvast. Mai alguses muneb emaslind tavaliselt 3 pruuni tumedalaigulist muna, mida haub 25-26 päeva. Koorunud pojad lahkuvad pesast juba 3-5 päeva möödudes ja hakkavad usinasti ema-isa silma all mööda oma territooriumi ringi jooksma. Oma maa-alale on pesakond truu veel mõnda aega ka peale noorte lennuvõimestumist, mis toimub umbes ühekuuselt. Koorunud poegadest jääb pesaröövlite tõttu väljalennuni ellu alla poolte.

Ohustatus ja kaitse

Looduskaitse alla ei kuulu. Pesi rüüstavad suuremad kajakaliigid, kelle arvukuse tõusu tõttu on kalakajaka arvukus viimasel ajal mõnevõrra vähenenud.

Levik ja arvukus Läänemaal

Kalakajakas on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Talvitavad linnud liiguvad avamerel kalalaevade kannul ning puhkavad tihti Dirhami sadamas.
Matsalu rahvuspargis pesitsevad kalakajakad valdavalt meresaartel, kuid mitmed linnud on endale pesakoha leidnud ka vanade taluhoonete või paadikuuride rookatustel. Üks suurimaid kalakajaka kolooniad asub, aga Puise nina lähistel Kakrarahul. Seal on alates 1970. aastatest tegeletud ka väga põhjalike kalakajakate uuringutega. Seetõttu näeb paljudel Matsalus kohatud kalakajakatel jala ümber musta kirjaga valget plastikust rõngast. Need linnud pärinevadki Kakrarahu pesitsuskolooniast.