Kõrkja-roolind

lad. Acrocephalus schoenobaenus L.
ingl. Sedge Warbler

Rahvapäraseid nimesid: kõõrikalind, roorääk, pilliroolind

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja

Välimus

Selge ja pika määrdunudvalge kulmutriibu, tumeda, hajusatriibulise kiiru ja põsega roolind. Selg hajusate tumedate triipudega. Lendaval linnul on näha kollakaspruun päranipuala. Kiiruküljed on tumedamad, keskosa helepruun. Noorlindudel on rinnal sageli tumedad tähnid. Hoo- ja tüürsuled on pruunid, nende tipp hallikas ja välislaba ääris punakaspruun.

Suurus

Kehapikkus 11,5-13 cm, tiibade siruulatus 19 cm, kehakaal 11-15 g.

Sarnased liigid

Roolinnud, ritsiklinnud, põõsalinnud.

Roolinde eristatakse peamiselt laulu järgi, sest harva saab neid piisavalt lähedalt ja kaua vaadelda, et määramisel neid väheseid tunnuseid näha, mis kõrkja-roolinde teistest roolindudest eristavad.

Levik

Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule. Üldiselt on liigi levikualaks Euroopa, Põhja-Aafrika ja läänepoolne Aasia.

Arvukus

Üldlevinud sage haudelind, arvukus 100 000-150 000 paari.

Esinemisaeg

Rändlind, kes saabub enamasti aprilli lõpus-mai alguses, läbiränne kestab juuni alguseni. Enamik linde lahkub augustis, mil toimub ka põhjapoolsete haudelindude läbiränne. Talvitusalad asuvad troopilises Aafrikas.

Toit

Putuktoiduline. Sügise poole toitub vähesel määral ka marjadest.

Elupaik

Kõrkja-roolinde kohtab kõige tihedamini roogu kasvanud järvedel, põõsasniitudel ja soodes. Eriti seotud pajupõõsastikega. Põõsasluhtadel ning veekogude ja kraavide kaldavõsas on dominantliigiks. Päevase eluviisiga. Ei ela kolooniatena, vaid üksikute paaridena.

Pesitsemine

Kõrkja-roolinnud ehitavad oma kõrtest, taimevartest ja samblast koosneva pesa mõnele mättale või põõsasse, tavaliselt vee lähedale. Emaslind muneb juuni lõpus või juuli alguses pessa 5-6 muna. Munad on valkjad ja kirjatud hallikate või pruunide täppidega. Haub peamiselt emalind. Pojad kooruvad kahe nädala pärast, sama kaua võtab aega ka poegade lennuvõimestumine.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu loodukaitse alla.

Arvukus ja levik Läänemaal.

Kõrkja-roolind on Läänemaa märgalade roostikes ning võsastunud luhtades üldlevinud haudelind. Kõige arvukam on liik Matsalu ja Haapsalu lahe ning Noarootsis järvede ümbruses. Parim aeg kõrkja-roolindude vaatlemiseks on mais ja juunis, mil pesitsevad linnud aktiivsemalt laulavad ning sel ajal ka sagedamini näitavad. Kõrkja-roolinde on hea vaadelda näiteks Kiideva sadamas või Noarootsis Saare matkarajal.