Kühmnokk-luik

lad. Cygnus olor
ingl. Mute Swan

Rahvapäraseid nimesid: punanokk-luik

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Suur, valge sulestikuga lind. Lael väga pikk, pea väike. Saba suhteliselt pikk ja teravatipuline. Nokk oranžpunane, esiletungiva musta laubakühmuga, sõõrmed, nokaservad ja -naast mustad. Kaela hoiab kas päris sirgena või ujudes S-kujuliselt kõverdatuna. Noorlind on hallikaspruun roosaka varjundiga, nokk algul tumehall, seejärel roosakashall, kühmuta. Erineb noorest laululuigest tumedama ja pruunikama sulestiku poolest.

Suurus

Eesti suurim lind, kehapikkus 140-160 cm, tiibade siruulatus 200-240 cm, kehakaal 9-13 kg.

Sarnased liigid

Laululuik, väikeluik.

Levik

Levinud Euraasia metsa- ja stepivööndi veekogudel Briti saartest Ussuurimaani. Põhjapiir ulatub levilal Lõuna-Soomeni, lõunapiir Lääne-Afganistanini. Eestis levinud eelkõige Lääne-Eesti saartel ja Lääne- ning Põhja-Eesti rannikul. Parkides peetakse teda sageli kui ilulindu.

Arvukus

Eestis pesitseb 4000-5000 haudepaari.

Esinemisaeg

Esimesed kühmnokk-luiged saabuvad meile juba vaba vee laikude tekkimise ajal märtsikuus, viimased lahkuvad veekogude täieliku kinnikülmumise ajal novembris. Soodsatel talvedel (kui jääolud ja muud faktorid võimaldavad veel toituda) talvituvad paljud (8 000-17 000).

Toit

Toitub veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid.

Elupaik

Eelistab taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, teinekord ka lagedaid meresaari.

Pesitsemine

Pesitsemist alustab aprilli teisel poolel-mai algul. Pesa paikneb tavaliselt roostikus ja on suur taimedest kuhil, mille tipus on pesalohk. Ehitusmaterjalina kasutatakse pilliroogu, hundinuia, tarnasid ja teisi veekogude kaldataimi. Linnud kasutavad sama pesa(kohta) aastast aastasse, seda igal aastal parandades või uuesti ehitades. Emaslind muneb pessa 4-8 suurt rohekashalli muna. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ning valves on isaslind. Pojad kooruvad mai lõpul-juuni algul. Kühmnokk-luige pojad on pesahülgajad, pärast koorumist on nad enam-vähem kohe võimelised emaslinnule järgnema. Pojad lennuvõimestuvad septembri algul.

Ohustatus ja kaitse

Ei ole looduskaitse all. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Inimene ohustab kühmnokk-luike eelkõige veekogude saastamisega.

Levik ja arvukus Läänemaal

Kühmnokk-luik on Matsalu ja Haapsalu lahe roostikes ning väikestel meresaartel pesitsevatest veelindudest arvukaim. Eriti arvukalt võib kühmnokk-luiki kohata kevadel ja sügisel, mil siia kogunevad toituma tuhanded isendid.
Suurimaid kühmnokk-luikede rändepeatuskogumeid võib vaadelda Haeska ja Keemu linnuvaatlustornist ning Silma looduskaitsealal Tahu ja Saunja linnutornidest.