Lauk

lad. Fulica atra (L.)
ingl. Common Coot

Rahvapäraseid nimesid: rookana, järvekana, vesikana

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Ümmarguse laia kere, lühikese saba ja väikese ümara peaga ruiklane. Kere nõgihall, pea must, nokk ja laup valged. Lennul on näha tiiva küünraosa valge tagaserv. Jalad tugevad, varbad pikad ja sagarlestadega. Noorlinnu külgpea, eeskael ja rind on rohekasvalged, üldvärvus hallikaspruun. Udusulis poeg on must, peas punast ja sinist, kaelus kollakaspruun.

Suurus

Kehapikkus 36-42 cm, tiibade siruulatus 70-80 cm, kehakaal 600-1200 grammi.

Sarnased liigid

Tait.

Levik

Levinud Euraasia ja Põhja-Aafrika metsa-, stepi-, kõrbe-, ja subtroopilise vööndi veekogudel ning Austraalias ja Uus-Guineas.  Skandinaavias on levinud vaid lõunapoolses osas ning puudub ka Põhja-Siberist. Eestis sage haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 1500-3000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub märtsis-aprilli alguses, lahkub novembris-detsembris. Liigi talvine arvukus kõigub 50 ja 2500 linnu vahel. Augusti lõpus hakkab roostikurikastesse lahtedesse ja suurematesse järvedesse kogunema hulgaliselt läbirändajaid, nende arvukus saavutab maksimumi oktoobris, mil nt Matsalu siselahel võib peatuda 20 000-30 000 lindu.

Toit

Kõigesööja, toitudes peamiselt veetaimedest ja erinevast väiksemat sorti vees saadaolevast elussaagist.

Elupaik

Pesitseb taimestikurikastel järvedel ja madalamatel merelahtedel, samuti suurematel jõgedel ja settetiikidel ning roostikes.

Pesitsemine

Pesa rajab madalasse vette või veekogu vahetusse lähedusse ja see kujutab endast kuivanud taimevarte kuhja. Pesa vooderdatakse märgade pilliroo jt taimede lehtedega. Kuivanuna muutub pesa siledaks ja läikivaks. Mais muneb emaslind 5-7 kollakat, väikeste hallide täppidega muna, mida haub ligikaudu 22 päeva. Pesahülgajad pojad on võimelised pesast lahkuma kohe pärast kuivamist. Pojad lennuvõimestuvad juuli teisel poolel.

Ohustatus ja kaitse

Looduskaitse alla ei kuulu. Peamiseks ohuallikaks on veekogude saastumine. Pesale ja munadele on ohuks röövlinnud ja -loomad. Lauk on jahilind.

Levik ja arvukus Läänemaal

Lauk on Läänemaal arvukas läbirändaja ning tavaline haudelind. Rände ajal moodustavad laugud Matsalu ja Haapsalu lahel tuhandetest lindudest koosnevaid tihedaid parvi.
Lauke on väga hea vaadelda Haapsalu Tagalahe ääres, Saunja lahel. Neid peatub rohkesti ka Matsalu siselahel, kus nad on kõige paremini vaadeldavad Keemu vaatetornist.
Pesitsevad laugud asustavad siselahtede ja järvede roostikke.