Merisk

lad. Haematopus ostralegus L.
ingl. Eurasian Oystercatcher

Rahvapäraseid nimesid: meriharakas, merekiitsakas, paskharakas, merik, mere-Liisu, mere-Mikk, merenäkk, plitt, likelind, terlits, piipulind

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Suur, jässaka kerega, “rinnakas” kahlaja. Silmatorkavalt pikk sirge oranžpunane nokk ja mustvalge sulestik, lennul paistab valge tiivavööt, jalad roosad. Vanalinnul suvel silmarõngas oranžpunane, silm tumepunane. Isaslinnul on üldiselt lühem ja jämedam nokk kui emaslinnul, mõnikord on ka isaslinnu nokatüvik heledam punane. Suvel on vanalinnu “lõuarihm” selgem. Noorlinnu ülapool tuhm-pruunikasmust, nokatipp reeglina must, nokk heleoranž, jalad hallikad.

Suurus

Kehapikkus 39-44 cm (sh nokk 6,5-9 cm), tiibade siruulatus 72-83 cm, kehakaal 380-520 g.

Sarnased liigid

Harakas.

Levik

Pesitseb Põhja-Euroopas, Kesk-Euraasias ja Korea rannikul. Talvitub Põhja- Aafrikas, Lõuna- Euroopas ja India ookeani ääres. Eesti rannikul ja Lääne- Eesti saartel tavaline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 2000-3000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub meile kevadel märtsis-aprillis, läbiränne kestab mai lõpuni. Sügisränne algab juuli lõpul, viimased meriskid lahkuvad meilt septembri alguses.

Toit

Toitub peamiselt selgrootutest loomadest, keda rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab.

Elupaik

Elupaigaks on veelähedane klibu- või liivarannik või siis kariloomade poolt kõvaks tambitud madalmurune rannik. Igal juhul on elupaik veega seotud. Eestis on ta levinud rannikul ja Lääne-Eesti saartel.

Pesitsemine

Pesitsuspaigal toimub esmalt pulmamäng. See algab maas, kus isalind oma pead kahele poole vangutab ja sellele taustaks heledalt kisab. Seejärel hüpatakse õhku ja lennatakse koos paarilisega või üksinda pesapaiga poole. Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi vooderdatakse ühtlase suurusega väikeste kivikestega. Emaslind muneb mai alguses 3-4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjatud muna. Paar hoidub ühte, hauvad ja poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad juunis ja lennuvõimestuvad juuli lõpuks.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Looduslikeks vaenlasteks on kajakad, varesed ja väikekiskjad.

Levik ja arvukus Läänemaal

Merisk on Läänemaa rannikualadel tavaline haudelind ja läbirändaja. Matsalus on nad hästi vaadeldavad Haeskas, Keemus, Põgaris ning Puise ninas. Lisaks on nad kevadel ja suvel kergesti kohatavad Haapsalus Vasikaholmi rannas ning Noarootsis Põõsaspea neemel.
Meriskite läbirännet on hea jälgida aprillis ning augustis Põõsaspea neemel.