Merivart

lad. Aythya marila
ingl. Greater Scaup

Rahvapäraseid nimesid: vesik, sotka, satka

Staatus Eestis

Haruldane haudelind, arvukas läbirändaja, talvituja.

Välimus

Üsna suure ümmarguse pea ja ujudes längus tagaosaga sukelpart. Isaslinnul hundrüüs must, rohelise läikega pea, kollane silm, rind ja tagaosa mustad, küljed valged, selg hallikasvalge peene halli viirutusega, nokk helehall musta nokaküünisega. Lennul on tavaliselt näha hele selg ja selge valge tiivavööt. Tiiva eesserv on ülapoolel halliviiruline. Emaslind on tuhmpruun heledamate pruunikashallide külgede ja veidi tumedama seljaga. Ümber nokatüviku on selge lai valge “võru”. Hiliskevadel või suvel on kõrvaalal selge heledam laik. Siirderüüs isaslinnul pea, rind ja selg pruunikad, nokatüvikul veidi valget.

Suurus

Kehapikkus 42-51 cm, tiibade siruulatus 71-80 cm, kehakaal 860-900 grammi.

Sarnased liigid

Tuttvart.

Levik

Pesitseb valdavalt Põhja-Euraasia ja -Ameerika tundraaladel. Euroopas on tähtsamad pesitsusalad Malozemelskaja tundrast Jugori poolsaareni. Pesitseb arvukamalt veel Islandil ja Fennoskandias. Läänemere meresaarte asurkond on praeguseks kokku kuivamas. Loode-Euroopa asurkonna linnud talvituvad valdavalt Lääne- ja Põhjameres ning Hollandis, külmadel talvedel ka Prantsusmaa ja Briti saarte rannikul. Eestis juhuslik pesitseja.

Arvukus

Eestis pesitseb 5-10 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub märtsi lõpus-aprilli alguses. Kevadrände arvukus on suurim mai alguses. Sügisrändel on peatujad vähem ja arvukat läbirännet vaadeldakse augusti keskpaigast novembri alguseni, massrännet septembri keskpaigast oktoobri lõpuni. Merivart on üha sagedasem talvitaja Eesti vetes, talvitujate arvu hinnatakse 300-3500 isendile.

Toit

Merel sööb rohkem loomset toitu: rannakarpe, limuseid, vähilisi ja harjasusse, järvedel aga putukaid ja nende vastseid. Kehvematel aegadel toituvad ka adrust jm vetikatest ning veetaimede võrsetest ja seemnetest.

Elupaik

Pesitseb väikestel lagedatel meresaartel.

Pesitsemine

Merivardid ehitavad oma pesa enamasti rohu sisse või põõsaste varju. Emaslinnud munevad mai lõpus 7-11 muna, mida nad üksi 27-28 päeva hauvad. Koorunud pojad lennuvõimestuvad 40-45 päeva möödudes ja saavad suguküpseks kahe aastaselt.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Läänemere haudeasurkonna taandumise põhjusteks peetakse suurte naerukajaka kolooniate kadumist ja kasvavat kisklust saartel.

Levik ja arvukus Läänemaal.

Merivart on Läänemaal arvukas läbirändaja. Eriti rohkesti võib merivarte vaadelda kevadel aprillist mai keskpaigani, mil kümned tuhanded linnud kogunevad toituma Väinamerele. Kõige parem on merivarte vaadelda Läänemaal Puise ninast – siinse poolsaare ümbruses on peatumas loendatud üle 40 000 merivardi.

Sügisrändel on merivartide peatuskogumid Läänemaal väiksemad, kuid väga arvukat läbirännet võib septembris vaadelda Põõsaspea neemel.