Naaskelnokk

lad. Recurvirostra avocetta
ingl. Pied Avocet

Rahvapäraseid nimesid: mudalohistaja

 Staatus Eestis

Haudelind.

Välimus

Mustvalge sulestiku, peenikese  ülespidi kõvera musta noka ja hallikassiniste pikkade jalgadega lind. Lennul on näha mustad ja valged laigud. Isaslinnul on tuntavalt pikem ja kõverdunum nokk kui emaslinnul. Samuti on tal alati mustvalge pea, emaslinnu peamuster on ähmasem ja pruuni varjundiga. Noorlinnu tumedad sulepartiid on tumepruunid ja mitte mustad, valged alad pruuniga segatud või viirutatud, jalad tuhmhallid.

Suurus

Kehapikkus 42-46 cm (sh nokk u 8 cm + lennul üleulatuvad jalad u 10 cm), tiibade siruulatus 67-77 cm, kehakaal 225-400 grammi.

Sarnased liigid

Karkjalg.

Levik

Paiguti levinud Euroopa parasvöötme mererannikuil Eestist ja Lõuna-Skandinaaviast Vahemereni. Liik levib lokaalselt ka ümber Vahemere, idapoolne levikuareaal haarab endasse Musta mere ja Lõuna-Ukraina ning Kaspia mere põhjaotsa, kust ulatub Mongooliani. Eestis levinud üksnes läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel.

Arvukus

Eestis pesitseb 150-250 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub kevadel aprillikuu jooksul. Mõnel aastal lahkuvad juba juuli esimeses pooles, teinekord alles augusti keskpaigas. Üksikuid linde on nähtud veel septembri keskpaigas.

Toit

Toitub peamiselt madalas vees elavatest selgrootutest, samuti veetaimede seemnetest.

Elupaik

Tasased mererannikud kaugele ulatuva pagurannaga. Pesitsusala valides eelistab vähese rohuga mudaseid või saviklibuste paljanditega mererandu või madalate heinasaarte hõredaid rohukamaraid.

Pesitsemine

Teevad pesa otse maa peale kuid üsna vee lähedale või koguni veest väljaulatuvale mättale. Muneb 3-4 muna, mida hauvad vaheldumisi mõlemad vanalinnud 23-25 päeva. Juuni alguses kooruvad pojad, kes juuni lõpuks-juuli alguseks tavaliselt juba lennuvõimestuvad.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub II kategooria kaitstavate loomade hulka. Ohustavad kõige enam röövlus ja selle suurenemine. Liiga lähedale üleujutusalale ehitatud pesad hävivad sagenevate tormide tõttu. Oma mõju on kindlasti ka sobivate pesitsusalade roogu kasvamisel.

Levik ja arvukus Läänemaal.

Naaskelnokk on Läänemaa rannikul lokaalselt levinud vähearvukas haudelind ja kevadine läbirändaja. Rändel peatuvaid naaskelnokki kohtab Matsalu rahvuspargis sageli Põgari-Sassi rannas ja Puise ninas. Lisaks võib neid kahlajaid vaadelda ka Haapsalu Tagalahel ning Tahu lahel. Kõige paremini on naaskelnokad Läänemaal vaadeldavad aprillist juunini.