Piilpart

lad. Anas crecca L.
ingl. Common Teal

Rahvapäraseid nimesid: pritsakas, piripart, poripart, piilu

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Piilpart on meie kõige pisem ujupart. Tiivad kitsad ja teravaotsalised, kael lühike. Tiivapealse keskel lühike lai valge vööt, tiivaküüdus läikivroheline. Hundrüüs isaslinnul on roostepruun rohelise küljega pea, rohelisel alal kitsas kollane serv. Sabaalune küljelt erekollane, musta servaga. Emaslind on pruun, tumedate triipude ja tähnidega. Ujudes meenutab rägaparti, ent on väiksem, pisema nokaga, silmatriip kitsam, sabaküljel hele pikilaik. Siirdesulestikus isaslind ja noorlind on väga emaslinnu sarnased, kuid noorlind on pisut tumedam ja külgedelt triibulisem.

Suurus

Kehapikkus 34-38 cm, tiibade siruulatus 53-59 cm, kehakaal 270-330 grammi.

Sarnased liigid

Teised partlased.

Levik

Levinud Euroopas, põhjapoolsemas Aasias ja Põhja-Ameerikas. Talvitumas käivad Lõuna- ja Kesk-Aafrikas ning Lõuna-Aasias. Eestis nii mandril kui saartel ühtlaselt levinud tavaline haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 1500-2500 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub aprilli keskel, aktiivne läbiränne toimub mai keskpaigani. Sügisrändeks kogunemine algab augustis, viimased lahkuvad oktoobri alguses. Üksikud (20-100) talvituvad.

Toit

Toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemnetest ja selgrootutest loomadest.

Elupaik

Elupaigana eelistab madalaid kinnikasvavaid siseveekogusid, sageli laukaid ja rabajärvi.

Pesitsemine

Pesa ehitab veekogu lähedale maapinnale rohu sisse, tarnade või põõsaste varju. Pesamaterjalina kasutab kuivanud taimi ja udusulgi. Mai lõpul muneb emaslind 7-10 kreemjasvalget muna, pojad kooruvad juuni teisel poolel. Peaaegu kohe pärast koorumist sukelduvad ja ujuvad pojad ülihästi ning jooksevad ka maapinnal. Suuremaks kasvades kaotavad nad sukeldumisvõime. Pojad lennuvõimestuvad alates augusti keskpaigast. Pärast haudeaja algust juuni teisel poolel lahkuvad isaslinnud pesapaikadelt, et sulgimissalkadena kuni noorlindude lennuvõimestumiseni aega veeta.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Peamiseks ohuks loetakse veekogude saastumist. Tänu oma elupaigale on piilpardil küllalt palju vaenlasi, peamiselt kulliliste ja väikekiskjate näol. Piilpart on ka jahilind, keda ohustab salaküttimine ja pliihaavlite kasutamine.

Levik ja arvukus Läänemaal

Piilpart on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning arvukas läbirändaja. Piilparte võib kohata mitmel pool Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses. Rändel peatuvad piilpardid armastavad tihti peatuda ka rannaniidul olevatel veelompidel.

Kevadel ja sügisel koondub piilparte kõige arvukamalt Haeska rannikule. Samuti peatub piilparte rohkesti Noarootsis Tahu lahel.

Pesitsevaid piilparte võib kohata Matsalu ja Noarootsi rannaniitudel. Samuti pesitseb neid väikesearvuliselt Läänemaal Marimetsa raba laugaste ümbruses.