Piiritaja

lad. Apus apus (L.)
ingl. Common Swift

Rahvapäraseid nimesid: piirpääsuke, piiripääsuke, viirpääsuke, tiirpääsuke, viilpääsuke, kirikuviiras, müüripääsuke, tornipääsuke, metsapääsuke, laanepääsuke, kõrvepääsuke, mustpääsuke, vihmapääsuke, tuulepääsuke

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Piiritaja on suhteliselt jässaka kehaga üsna suure lamendunud peaga lind, kes eristub pääsukestest tumeda alapoole, pisut suurema kasvu, teistmoodi tiivakuju ja lennu poolest. Sirbikujulised tiivad on pika labaosaga, tiivanukk märkamatu, kurgualune valge, saba suhteliselt lühike ja harkis. Jalad on pisikesed ega ole maapinnal kõndimiseks hästi kohastunud. Noorlinnul on hele laup ja lõuaalune, tiiva-kattesuled kitsa valge äärisega.

Suurus

Kehapikkus 17-18,5 cm, tiibade siruulatus 40-44 cm, kehakaal 42-54 g.

Sarnased liigid

Räästapääsuke, suitsupääsuke.

Levik

On levinud Lääne-Palearktikast Baikali järveni, küündides kagupiiril Iraanini. Talvitub valdavalt Zairis, Tansaanias, Zimbabwes ja Mosambiigis. Eestis üldlevinud, peamiselt asulate liik, olles arvukaim inimkaasleja.

Arvukus

Eestis pesitseb 50 000-100 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Eestisse saabub maikuu jooksul. Sügisränne kestab augusti lõpust oktoobri keskpaigani.

Toit

Toitub õhuputukatest.

 Elupaik

Piiritaja on üsna ühtlaselt üle kogu Eesti levinud haudelind, keda ei leidu vaid suuremates metsamassiivides ja pesitsusvõimaluste puudumise tõttu ka suurematel lagealadel. Valdav enamus kõigist nii Euraasias kui ka Aafrikas pesitsevatest piiritajatest pesitseb inimasulate läheduses.

 Pesitsemine

Pesitseb peamiselt katusealustes, aga ka puuõõnsustes, pesakastides, hoonete müüriorvades. Pesa ehitab piiritaja õhus lendavatest kiududest, kõrtest ja sulgedest, mida seob oma sülje abil. Pesaehitus kestab ca 8 päeva, sama pesa kasutab ta võimalusel ka järgnevatel aastatel. Mai lõpus muneb emaslind 2-3 valget muna, mida hauvad mõlemad vanemad sõltuvalt ilmast kas poolteist nädalat või kauem. Pärast koorumist on pojad kaua pesas (5-8 nädalat). Võivad langeda 4-5 päevaks ka tardumusunne ning nälgida. Toit tuuakse poegadele pugusse talletatud pallikestena. Pojad lennuvõimestuvad augustikuus, peale väljalendu saavad koheselt iseseisvateks. Suguküpseks saavad noored 2-3 aasta vanuselt.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Ohustavad röövlinnud, kes on piisavalt kiired piiritaja püüdmiseks (nt lõopistrik). Pesitsemise ajal ka kassid, madallennu ajal autod.

 Levik ja arvukus Läänemaal

Piiritaja on Läänemaal üldlevinud haudelind ja tavaline läbirändaja. Hea lendajana võib piiritajat kohata pea kõikjal – kuid kõige rohkem on neid siiski linnade ja suuremate asulate ümbruses. Nii on Läänemaal piiritajaid kõige rohkem Haapsalus, kus nad leiavad endale sobilikud pesitsusvõimalused paneelmajade ventilatsiooniavades. Rände ajal kohtab piiritajaid arvukamalt ka rannikul.

Piiritajate sügisrännet võib juuli lõpus ja augustis vaadelda näiteks Puise ninas või Põõsaspea neemel.