Põldlõoke. Foto: Sander Sirelbu

Tutvustus

lad. Alauda arvensis L.
ingl. Sky Lark

Rahvapäraseid nimesid: lõoke, kiur

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Põldlõoke on varblasest veidi suurem, jässaka kere, suure pea ja võrdlemisi väikese nokaga lind. Emas- ja isaslind välimuselt ei erine, mõlemal on  hallikaspruun tumedate tähnidega ülapool,  kreemikaspruun katkendlike triipudega rind ning valge kõht. Isaslinnul on pealael tutt, mida võib püsti ajada. Tiibadel heledam tagaserv ja valged äärmised sabasuled.

Suurus

Kehapikkus 16-18 cm, tiibade siruulatus 30-36 cm, kehakaal 35-45 g.

Sarnased liigid

Nõmmelõoke, tuttlõoke, sookiur.

Levik

Liik on levinud palearktises Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, puududes vaid kõrbealadel. Oma leviala põhjapiirkondadest rändab talveks ära, lõunapoolsetel aladel on paikne. Talvitub Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Eestis on laialt levinud haudelind, puududes vaid suuremates metsamassiivides ja avamerelaidudelt.

Arvukus

Eestis pesitseb 450 000-550 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Liik jõuab kevadel esimesena Lääne-Eesti saartele ja läänerannikule. Saabub enamasti märtsis, saabumine sõltub lumeoludest. Sügisränne algab augusti lõpus ja toimub peamiselt septembris ja oktoobris. Üksikud isendid talvituvad Lääne-Eestis ja saartel.

Toit

Kevadel on toiduks putukad, sügisel sööb seemneid, rohelisi taimeosi, viljateri.

 Elupaik

Põldlõoke on väga sage haudelind peaaegu kõigis lagemaastiku elupaikades – niitudel, laiadel metsaväludel ja metsaservadelgi, eriti meelsasti aga põldudel (teravilja- ja heinapõllud).

Pesitsemine

Varakevadel esimesena saabuv isaslind hõivab meelepärase territooriumi, mille asukoht ja piirid markeeritakse selle kohal lauluga lennates. Pesaks on kuivadest rohukõrtest ehitatud korratu, kohev ja lame maapinnal asuv poolkera, mis on hästi varjatud. Aprilli lõpus või mai alguses muneb emaslind pessa 3-5 määrdunudvalget või kollakat muna, mida haub 14 päeva. Pojad lahkuvad pesast 10 päeva möödudes. Nädala jooksul pärast pesast lahkumist toidavad neid veel vanemad, seejärel pojad iseseisvuvad ja vanemad alustavad pesitsemist teist korda.

Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Suurimad ohud on intensiivne põllumajandustootmine ja looduslike vaenlaste asurkonna suurenemine (rebased ja kährikud). Samuti ohustavad väikekiskjad ja röövlinnud.

Levik ja arvukus Läänemaal.

Põldlõoke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Ainuüksi Matsalu rahvuspargi põldudel ning luha- ja rannaniitudel pesitseb ligi 3000 paari põldlõokesi.

Kevadel on põldlõoke üks meie esimesi kevadekuulutajaid, kelle esimesed isendid saabuvad Matsalusse tihti juba veebruari lõpus. Põldlõokesi kohtab Läänemaal oktoobri lõpuni, kuid nende rõõmsat lõõritamist kuuleb vaid suve keskpaigani.