Punajalg-tilder

lad. Tringa totanus (L.)
ingl. Common Redshank

Rahvapäraseid nimesid: rohutüll, tüllütt, tilt, tauss, tillutaja, tillutis, küllik, tilltöök, tillu

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Jalad ja nokatüvik punased, ülapool pruunikas, rind triibuline, küljed tähnilised, hele silmarõngas, lühike kulmutriip. Lennul on paista tiiva lai valge tagaserv ja valge piklik-kolmnurkne päranipuala. Suvel on vanalind jämedate, pisut korrapäratute tähnide ja viirudega nii üla- kui alapoolel, talvel on ülapool ja rind üsna ühetooniliselt pruunikashallid.

Suurus

Kehapikkus 24-27 cm, tiibade siruulatus 47-53 cm, kehakaal 92-127 grammi.

Sarnased liigid

Tumetilder, lammitilder, tutkas.

Levik

Pesitseb praktiliselt kogu Euroopas, lokaalselt Põhja-Aafrikas, levib laialt ka Aasias (Himaalaja, Tiibeti platoo, Mongoolia, Põhja-Hiina, Amuuri jõe org). Pesitsusalad ulatuvad 70 kraadi põhjalaiuseni Fennoskandias ja Karjalas, kuid ei levi kaugemale kui 60 kraadi põhjalaiust Lääne-Venemaal ja 55 kraadi põhjalaiust Uuralites Lääne-Siberis. Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika asurkond talvitub valdavalt Loode-Euroopas, Musta mere ja Kaspia rannikul, Vahemeremaades, Lähis-Idast Lääne-Aafrikani, ka Ida-Aafrikas ja Araabia poolsaarel. Vaid väike osa ületab ekvaatori ning Lõuna-Aafrikas on liik juba haruldus. Idapoolne populatsioon talvitub Lõuna-Indias, Sri Lankal, Kagu-Aasias ning Suur- ja Väike-Sunda saartel. Eestis levinud vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule.

Arvukus

Eestis pesitseb 2500-3500 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub märtsi lõpus-aprilli algul. Põhjapoolsete asurkondade läbiränne algab augustis ja kestab septembri keskpaigani.

Toit

Toitub selgrootutest loomadest, keda püüab mudast noppides või nokaga läbi muda  sonkides.

Elupaik

Avamaastiku kahlaja, pesitseb Eestis valdavalt rannaniitudel. Võib kohata ka lagerabades ja madalsoodes, sisemaa järvedel, jõgede luhtadel ja niitudel, madalaveeliste karjäärijärvekeste rohtunud osades, heinamaade vesistel lõikudel jm.

Pesitsemine

Pesa ehitab maapinnale. Tavaliselt valitakse pesakohaks mõne varjatud lohk kõrgemate taimede all või kõrval. Pesa ehitamisest võtavad osa mõlemad vanalinnud: isaslind valmistab ette pesa põhja, emaslind vooderdab selle pikkade kuivanud kõrtega. Üldjuhul pesapaigatruud ning ühes ja samas kohas/piirkonnas pesitsetakse mitmeid aastaid. Aprillis-mais muneb emaslind 3-5 kollast kastanpruunide laikudega muna, mida hauvad mõlemad vanemad 22-25 päeva. Umbes päev pärast koorumist lahkuvad koorunud tibud pesast ja hakkavad ise toitu otsima. Esialgu hoolitsevad poegade eest mõlemad vanemad, kuid umbes paar nädalat pärast koorumist jätab emaslind isaslinnu koos poegadega maha. Isaslind on poegadega kuni viimaste lennuvõimestumiseni 25-35 päeva vanuselt. Harvadel juhtudel toimub vanemate lahkuminek nii, et osa poegi jääb emaslinnu ja osa isalinnu kasvatada.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Ohustab peamiselt pesitsuspaikade ning rändepeatuspaikade hävimine ja saastamine. Õhus varitsevateks vaenlasteks on suured röövlinnud, põhiliselt kullilised. Maapinnal ohustavad rebane ja väikekiskjad.

Levik ja arvukus Läänemaal

Punajalg-tilder on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Ta eelistab Matsalu rannikul tegutseda paikades, kus leidub hästi hooldatud rannaniite. Veel võib punajalg-tildreid Läänemaal kohata luhaniitudel ja rabades.
Matsalus on tegu laialt levinud linnuliigiga, keda saab hästi vaadelda näiteks Põgari-Sassi rannaniidul ja Haeska ning Keemu linnutornist.