Rääkspart

lad. Anas strepera
ingl. Gadwall

Rahvapäraseid nimesid: ei ole teada

Staatus Eestis

Haudelind ja läbirändaja, üksikud talvituvad.

Välimus

Pisut väiksem kui sinikael-part, saledama kere ja kitsamate tiibadega. Lennul on näha valkjat kõhualust. Põhiline tunnus on väike valge tiivaküüdus. Isaslinnul hundrüüs pea kahkjaspruun, sabaalune must, muu kere hall ja peenelt viirutatud, pikad õlasuled kahvatud halliikasbeežid, nokk hallikasmust. Lennul on hästi nähtav valge tiivaküüdus, samuti tiivapealse must ja kastanpruun värvilaik. Emaslind meenutab sinikael-parti, kuid on valkja kõhu, väikese valge tiivaküüduse, mustja nokaseljaku, oranžide nokakülgede ja tumedamate pruunikashallide sabasulgedega.

Suurus

Kehapikkus 46-56 cm, tiibade siruulatus 78-90 cm, kehakaal 850-1000 grammi.

 

Sarnased liigid

Sinikael-part, rägapart, soopart.

Levik

Rääkspart on levinud Euroopa keskmistel laiustel Lääne-Euroopast Kasahstani steppide ja Lääne-Siberini. Eestis hajusalt levinud haudelind.

Arvukus

Eestis pesitseb 2000-3000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub tavaliselt aprilli keskpaigas, lahkub oktoobri lõpuks. Mõnel talvel jääb kuni 5 lindu Eestisse talvituma, valdav enamus lendab talvituma Põhjamere lõunaossa Inglismaale ja Hollandisse, kuid paljud Eestis rõngastatud linnud on suundunud ka Lääne-Euroopa jõgedele-järvedele – Prantsusmaale, Hispaaniasse, Portugali ja Itaaliasse.

Toit

Sööb vee- ja maataimi ja -taimeosi, vilja, pähkleid, suvel lisaks selgrootuid, mis kuuluvad alguses ka poegade menüüsse.

Elupaik

Rääkspart asustab väikesaarte rohust osa, kivised-klibused taimestumata rahud talle ei sobi. Samuti pesitseb ta rannaniitudel, rannikulõugastel ja sisemaa järvedel. Meelsasti seab lind oma pesa naerukajaka- või  tiirukoloonia serva.

 Pesitsemine

Rääkspart on monogaamne lind. Pulmamängu käigus esitleb isane pead nõksutades oma musta rinda ja valget tiivaküüdust. Teinekord tehakse ka pulmalendu. Pesa on varjatult kõrges rohus. Pesaehituseks kasutab taimi, mis pesakoha ümbruses kasvavad, pesa vooderdab sulgedega. Emane alustab munemist juba pesaehituse ajal. Kokku muneb ta 8-11 muna, mida haub 24-27 päeva. Isaslind lahkub haudumisperioodi ajal. Pojad on koorudes ise võimelised süüa otsima, ema juhatab nad päeva või paari pärast toitu otsima. Pojad lennuvõimestuvad 48-56 päeva vanuselt.

 Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. Ohuks on eelkõige röövlus.

Levik ja arvukus Läänemaal

Rääkspart on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Linnud rajavad oma pesa Matsalu ja Haapsalu lahte ümbritsevasse roostikesse ning kõrgema taimestikuga meresaartele.

Rääksparte võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses pea kõikjal. Sügisrändel on ta eriti arvukas Haapsalu Tagalahel, kus septembris ja oktoobris peatub kuni 1000 lindu.