Roo-loorkull. Foto: Peter Lind

Tutvustus

lad. Circus aeruginosus (L.)
ingl. Marsh Harrier

Rahvapäraseid nimesid: rookull, sookull, lahekull, pardikull

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Pisut suurem kui hiireviu, kuid saledama kere, kitsamate tiibade ja pikema sabaga. Kaugelt vaadates võib segamini ajada must-harksaba ja kääbuskotka tumeda vormiga, kuid tiivaotsad on lühemate “sõrmedega”, saba tagaserv ümmargusem ja lennupilt erinev. Isaslinnu tiivaotsad selgepiiriliselt mustad, saba ühevärviline sinakashall, pea ja rind kollakasvalged, tiiva ülapool kolme või nelja värvi. Mõni väga hele, kuid punapruuni kõhu ja pruunika varjundiga pealtiiva kattesulgedel. Emaslind on tumepruun, kukal, kael ja tiiva eeserv hallikasvalged, sageli heleda rinnalaiguga. Noorlind on mustjaspruun, kollakaspruuni kukla ja kurgualuse, mõnikord ka tiibade eesservaga.

Suurus

Kehapikkus 43-55 cm, tiibade siruulatus 115-140 cm. Kehakaal emaslinnul 420-540 ja isaslinnul 615-840 grammi.

 Sarnased liigid

Soo-loorkull, välja-loorkull, hiireviu, must-harksaba.

Levik

Levinud Euraasia parasvöötmes, Aafrika põhja ja lõunaosas, Austraalias ja Okeaania saartel. Talvitumas käivad nad Kesk-Aafrikast lõuna pool ning ka Lõuna-Aasias.

Arvukus

Eestis pesitseb 1000-1300 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub märtsi lõpul või aprilli alguses ja lahkub septembri lõpus-oktoobris.

Toit

Toiduks on igasugused väiksemad närilised, vesimutid, kuni pardisuurused linnud (peamiselt lauk), linnupojad ja munad, kahepaiksed, lõpnud või haiged veepinnal ulpivad kalad. Osav pesarüüstaja.

Elupaik

Eelistab ulatuslike roostikke ja nendega piirnevaid soiseid niite, samuti võib teda leida soodes ja rabades. Rändel esineb ka rannikualadel.

Pesitsemine

Pesa ehitab keset roostikku madalasse vette või selle lähedale kuivale maale. Pesa ehitusmaterjalina kasutab enamasti roogu, maismaapesades leidub ka lehtpuude oksi, heina ja puitunud taimevarsi. Pesa läbimõõt on umbes meeter, pesalohu vooderdab roolehtede ja kuluga. Aprilli keskel muneb emaslind 3-6 muna, mida ta üksi 31-38 päeva haub. Pojad kooruvad juuni keskel ja peidavad end üsna varsti pärast seda roogu, kus redutavad kuni lennuvõimestumiseni juuli teisel poolel.

Ohustatus ja kaitse

Roo-loorkull kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Vaenlasteks on kärplased ja suuremad kullilised.

Levik ja arvukus Läänemaal

Roo-loorkull on Läänemaal levinud kõikjal, kus leidub talle pesitsemiseks sobilikke roostikke. Arvukamalt pesitseb teda Matsalu lahe ümbruses ning Silma looduskaitsealal.
Roo-loorkulli võib Matsalu rahvuspargis näha sageli Keemu, Suitsu ja Haeska vaatetornist. Samuti on roo-loorkulle hea vaadelda Sutlepa mere ääres asuvatest vaatlustornidest.