Sinikael-part

lad. Anas platyrhynchos L.
ingl. Mallard

Rahvapäraseid nimesid: sigapart, metspart, laanepart, märtspart, jääpart

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Suur, püstise hoiakuga part. Pea ja nokk on suured, saba lühike. Tiivad üsna tömbiotsalised ja laiad, jalad oranžid, tiivaküüdus valgega ääristatud sügavsinine. Isaslind hundrüüs metallrohelise pea, kitsa valge kaeluse, purpurpruuni rinna, musta sabaaluse ja tuhmkollase nokaga. Muu kere kahvatuhall, keskmised sabasuled on rõngana üles keerdunud. Emaslind on pruun ja triibuline, kiird ja silmatriip tumedamad, kulmutriip hele, nokk oranž, nokaseljak mustjas, välimised tüürsuled kreemikasvalged. Isaslind on puhkerüüs emaslinnuga sarnane, kuid nokk on ühtlaselt kollane, rind ruuge varjundi ja vähese mustriga, äärmised tüürsuled valged, pea tume.

Suurus

Kehapikkus 50-60 cm, tiibade siruulatus 81-95 cm, kehakaal 0,9-1,3 kg.

Sarnased liigid

Teised partlased.

Levik

Levinud pea kogu maailmas. Teda leiab kogu Euroopas, Aasias, Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Okeaanias. Eestis üldlevinud sage haudelind.

 Arvukus

Eestis pesitseb 40 000-60 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabumine algab enamasti märtsis, vahel juba veebruaris. Saabumisajad kõiguvad eri aastatel tugevasti. Sügisränne algab augustis ja kestab kuni veekogudele jääkatte tekkimiseni. Paljud (16 000-21 000) talvituvad Eestis.

Toit

Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid.

Elupaik

Elutseb igasugustel veekogudel. Pesitseb meie väikesaartel ja rannikul, samuti järvedel, jõgedel, tiikidel, karjääriveekogudel, rabajärvedel jm, sõltumata sellest, kas veekogu asub asulas või on suurte metsamassiividega isoleeritud. Samuti metsaservadel, linnaparkides.

Pesitsemine

Tavaliselt ehitab pesa varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse varesepessa. Aprillis muneb emaslind 8-11 muna, mida haub 22-30 päeva. Isane lahkub siis, kui emane asub hauduma ja läheb teiste isastega koos sulgima. Pärast poegade koorumist juhatab ema nad veekokku ja enam pere pessa tagasi ei tule. Pojad on algusest peale suhteliselt iseseisvad, kuid jäävad ema hoole alla kuni lennuvõimestumiseni 50-60 päeva möödudes.

Ohustatus ja kaitse

Ei ole looduskaitse all. Ohustab eelkõige veekogude reostumine, kiskjad. Üks tähtsamaid jahilinde.

Levik ja arvukus Läänemaal

Sinikael-part on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid võib kohata isegi metsakraavidel ja vesistel heinamaadel, aga kõige arvukamalt näeb neid muidugi madalaveelistel siselahtedel.

Matsalu rahvuspargis võib sinikael-parte kohata kõikjal, kus leidub kasvõi mõnigi väiksem veekogu.