Sookurg

lad. Grus grus (L.)
ingl. Common Crane

Rahvapäraseid nimesid: külvikurg, rukkikurg, rabakurg, metskurg, soopuhastaja, põllukurg, kesakurg, niidukurg, kurg, kaaga, kurluu

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Suur, väga pikkade jalgade ja pika saleda kaelaga kurglane. Sulestik enamjaolt hele-sinakashall, kuid enamik pesitsevaid linde omandab haudeajal kokkupuutest sooveega roostepruuni selja. Pea ja ülakael must-valged, kukla- ja tagakiiru nahk punane. Pikenenud tertsiaalid on ülikohevad ja sassis, hoosuled hallikasmustad. Sugupooled on ühetaolised, kuid kui paar on koos, näib isaslind suuremana. Tiivad pikad ja ristkülikukujulised, otsad sügavalt “sõrmelised”. Noorlinnu pea ja ülakael üsna heledalt punapruun, puudub vanalinnule omane must-valge-punane peamuster ning kohevad tertsiaalid on kasinamad.

Suurus

Kehapikkus 96-119 cm, tiibade siruulatus 180-222 cm. Kehakaal 4,1-6 kg.

Sarnased liigid

Hallhaigur, valge-toonekurg.

Levik

Euroopas leviku põhjapiiriks Skandinaavia, Aasias idapiiriks Kesk-Siber ja lõunapiiriks Kesk-Aasia. Euroopas pesitsevad sookured talvituvad valdavalt Hispaanias ja Vahemeremaades, vähesel määral ka Etioopias. Eestis üldlevinud haudelind. Meil pesitsevad sookured talvituvad samuti kõige enam Hispaanias ja Vahemeremaades, üksikud ka Kirde-Aafrikas.

Arvukus

Eestis pesitseb 7000-8000 haudepaari.

Esinemisaeg

Kevadel saabub erandjuhtudel juba veebruari lõpul, peamiselt siiski märtsis-aprillis. Äralend algab augusti teisel poolel, kuid enamasti lahkuvad oktoobris.

Toit

Toit peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, seemned. Sööb ka väikseid loomi: konni, madusid, putukaid, pisinärilisi jms.

Elupaik

Liik puudub vaid suurtes metsamassiivides ja kultuurmaastikul, kus pesitsemiseks sobivad märgalad puuduvad. Leitud pesade koguarvult on esikohal madalsoo, millele järgnevad raba, märg mets ning sisemaa väikejärve elupaik.

Pesitsemine

Enne pesitsemist toimuvad pulmatantsud. Pulmarituaalide juurde käib kaela painutamine seljale ning kõrvulukustav duett. Tüüpiline pesakoht on vesine, kuid enamasti ilma sügavama avaveeta. Sageli paikneb pesa suhteliselt väikesel madalsool või taimestunud karjääris, samuti metsasisesel lodulombil, mille läbimõõt võib olla vaid paarkümmend meetrit. Ei ole osav ehitaja. Tihti vooderdab pinnalohu kuivade rohuliblede kihiga või kogub aluseks väikese oksa- või pilliroohunniku. Emaslind muneb aprilli lõpus kaks 150-200 g kaaluvat punakaspruuni, mõnikord rohekaspruuni roostevärvi laikudega muna, mida mõlemad vanemad hauvad kordamööda kuni poegade koorumiseni. Pojad kooruvad mai lõpus või juunis ning suudavad lennata juba juuli lõpus. Lennuvõimelised pojad lahkuvad päeval pesast toitu otsima, kuid õhtul tulevad pesapaigale ööbima.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Kogu levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks elupaikade hävimist või kvaliteedi langust, pesitsusaegset häirimist ning põudasid ning illegaalset jahti. Eestis on olulisemad ohufaktorid suurenev pesitsusaegne häirimine ning kurnade ja poegade röövlus väikekiskjate, röövlindude ja metssigade poolt nende kõrge arvukuse tõttu. Kliima soojenedes ei ole välistatud ka pesitsemiseks sobivate märgalade hulga vähenemine ja kvaliteedi langus.

Levik ja arvukus Läänemaal

Sookurg on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Sookurgede valjuhäälset paarishüüdu võib kuulda juba märtsikuu alguses. Oma pesa rajavad nad niisketesse elupaikadesse, et pesa kiskjate eest paremini kaitsta. Siiski näeb ka pesitsusajal sookurgi põldudel toitumas.
Sügisel septembris jõuavad Läänemaale lisaks kohalikele sookurgedele ka Soomes pesitsevad linnud. Sel ajal võib põldudel näha suuri sookurgede rändeparvi. Erilist vaatemängu pakub sügisõhtutel aga sookurgede ööbimislennu jälgimine. Päikeseloojangu eelsetel tundidel suundub Matsalu ja Haapsalu lahele ööbima tuhandeid sookurgi. Mõnel õhtul võib lindude arv Matsalu lahel küündida ligi 20 000 linnuni. Nende vaatlemiseks tasub külastada Rannajõe või Haeska vaatlustorni.