Soopart

lad. Anas acuta
ingl. Northern Pintail

Rahvapäraseid nimesid: hallpart, pahlsabapart, sork, pika kaelaga part, kaelaspart, pikk-kael, pajupart

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, juhuslik talvituja.

Välimus

Umbes sinikael-pardi suurune, kuid sihvakam. Tiivad pikad, kitsad ja teravaotsalised, saba pikk ja teravatipuline, eriti isaslinnul on kael pikk ja peenike, pea väike. Isaslind on hundrüüs eksimatult äratuntav pikkade keskmiste sabasulgede järgi. Pea ja ülakael on tal pruunid, rind ja puguala valged, rinnast kuklani küünib valge triip. Tiivaküüdus mustjasroheline, tagaserv valge ja eesserv kahkjasruuge. Emaslind on pruuni viirutuse ja tähnistusega, tumehalli noka, pruunika pea, tumepruuni tiivaküüduse ja pruunikasvalkja kõhuga. Isaslind on siirderüüs sarnane emaslinnuga, kuid tiivapealne jääb selliseks nagu kevadel, õlasuled on pikemad ja hallimad.

Suurus

Kehapikkus 51-62 cm, tiibade siruulatus 79-87 cm, kehakaal 0,9-1,1 kg.

Soopardid (emane ja isane). Foto: Mati Martinson

Sarnased liigid

Aul, sinikael-part, rääkspart, rägapart.

Levik

Nominaatvorm Anas acuta acuta on levinud enamuses neoarktilisest ja palearktilisest vööndist. Eestis väikesearvuline pesitseja. Meil pesitsevad isendid veedavad talve peamiselt Lääne-Euroopas (Prantsusmaa, Inglismaa jm), aga ka Loode- ja Lääne-Aafrikas.

Arvukus

Eestis pesitseb 10-20 haudepaari.

Esinemisaeg

Tavaliselt saabub Eestisse märtsi teisel poolel. Kohalikud pesitsejad lahkuvad septembris, viimaseid lahkujaid on nähtud oktoobri teisel poolel.

Toit

Soopart on omnivoor. Menüü koosneb nii veeselgrootutest kui ka -taimedest. Söövad ka veekogude läheduses olevaid putukaid ning tigusid. Poegade esimeste päevade toidusedel koosneb vastsetest, tigudest ja koorikloomadest.

Elupaik

Liigi meelisbiotoobid on rannaniidud ja suurte jõgede äärsed lamminiidud.

Pesitsemine

Paaride moodustamine toimub juba sügisel ja talve hakul ning lõppeb tavaliselt enne, kui saabutakse pesitsusaladele. Pulmamängu käigus ujub isaslind emaslinnu lähedal, pea maas, saba püsti ja vilistab. Emaslind kraabib 2-5 päeva enne esimese muna munemist niiskele, vähese taimestikuga pinnasele pesa, mille vooderdab pehme rohuga. Haudumise ja poegade eest hoolitseb emaslind, isased lahkuvad peale paaritumist ja kogunevad väikestesse parvedesse. Emaslind muneb 7-9 oliivirohelist ovaalset muna, mida haub 22-24 päeva. Pojad kooruvad ööpäeva jooksul. Noored linnud on võimelised toituma kohe pärast koorumist ja lennuvõimestuvad 40-45 päeva vanuselt.

Ohustatus ja kaitse

Pesitsev asurkond kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Peamiseks ohuks loetakse sobivate pesitsuspaikade hävimist.

Levik ja arvukus Läänemaal.

Soopart on Matsalu lahel ja Silma looduskaitsealal arvukas läbirändaja. Siinsed lahesopid on madalaveelised, mis pakuvad neile ujupartidele soodsaid toitumisvõimalusi.

Matsalus on sooparte kõige parem vaadelda Haeska linnuvaatlustornist. Kevadrändel aprillis võib siit vaadelda kuni 5000 lindu. Teine oluline rändepeatusala soopartidele asub Noarootsis Tahu lahel. Kevadel peatub sooparte Läänemaa siselahtedel arvukamalt aprillis, sügiseti augusti ja septembris.