Suitsupääsuke

  • Suitsupääsuke, Räpina polder
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/Suitsupaasuke_Kaido-Rummel-1024x683.jpg
  • Keemu linnud
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/26_Suitsupaasuke_120621aa164234_Rapina-polder.mp3

Suitsupääsuke. Foto: Kaido Rummel

Tutvustus

lad. Hirundo rustica (L.)
ingl. Barn Swallow

Rahvapäraseid nimesid: harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja. Eesti rahvuslind.

Välimus

Pikkade teravaotsaliste tiibade, sügava väljalõike ja pikenenud traatpeente tüüsülgedega sabaga pääsuke. Ülapool sinakalt läikiv must, alapool valge või kreemikasvalge sinimusta rinnavöödi ning veripunase kurgualuse ja laubaga. Laiutatud sabal paistavad välimistel tüürsulgedel väiksed valged “aknad”. Lend kiire ja jõuline, lõikavate tiivalöökidega. Noorlinnul on lühike nüri saba, laup ja kurgualune roostjas-kreemikasvalged või pruunikasroosad, ülapool mõõduka sinise läikega.

Suurus

Kehapikkus 17-23 cm (sh saba 3-6,5 cm), tiibade siruulatus 29-32 cm, kehakaal 15-25 g.

Sarnased liigid

Räästapääsuke, kaldapääsuke.

Levik

Pesitsusalad asuvad Euraasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Euroopas hõlmab levikuala  enamuse maailmajao pindalast, ulatudes põhjapolaarjoonest Loode-Aafrikani ning Lähis-Ida ja Jenissei jõe vahelise alani.  Eestis tavaline inimkaasleja. Eesti suitsupääsukeste peamiseks talvituspiirkonnaks on mõtteline tsoon Lõuna-Aafrika Vabariigi põhjaosast Botswana ja Zimbabwe põhjapiirkondadeni.

Arvukus

Eestis pesitseb 50 000-100 000 haudepaari.

Esinemisaeg

Rändlind, keda võib Eestis kohata aprillist oktoobrini.

Toit

Toitub lendavatest putukatest: kärbestest, sääskedest, mardikatest, liblikatest, kiilidest. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb putukaid.

Elupaik

Kultuur- ja avamaastiku liik, kes pesitseb mitmesugustes ehitistes (laudad, küünid, kuurid), tuulekodade ja sildade all. Üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Pesade arvu majapidamises suurendavad veekogude lähedus ja loomapidamine. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, ööbib tihtipeale veekogude ääres roostikus.

Pesitsemine

Ehitab igal aastal  uue mudast, rohukõrtest ja karvadest tugeva pooliku kausi kujulise pesa, mille vooderdab pehmete rohukõrte, sulgede ja karvadega, mida püütakse sageli õhust. Mai teisel poolel või juuni alguses muneb emaslind 3-7 punakaspruuni täpilist muna, mida haub 14-15 päeva. Jaheda ilma korral võib haudumise aeg pikeneda, sest toiduotsinguiks kulub enam aega. Koorunud poegi toidetakse kuni 600 korda päevas. Pojad lahkuvad pesast pärast 19-22-päevast toitmist, misjärel tulevad veel mõne nädala jooksul pessa ööbima ja saavad vanalindudelt toitu, enne kui ise putukaid püüdma asuvad.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Pesitsusaladel ohustab põllumajanduse intensiivistamine, sh loomakasvatuse koondumine suletud farmidesse, loomakasvatuse hääbumise tõttu sobilike pesapaikade vähenemine ja nende kvaliteedi langus ning märgalade kuivendamine. Rändeteedel Lõuna-Euroopa ja Aafrika riikides ohustab illegaalne küttimine. Pääsukeste toitumisvõimalusi Aafrikas halvendavad lisaks kliimamuutuste tõttu muutunud sademete tsüklid ning rahvastiku kasvust tingitud looduslike märgalade kuivendamine ning rohumaade ja metsade kultuuristamine.

Levik ja arvukus Läänemaal

Suitsupääsuke on Läänemaal arvukas ja üldlevinud haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad Matsalu rahvuspargis talude ja vanade paadikuuride ümbruses. Eriti rohkesti pesitseb suitsupääsukesi, aga karjalautade juures.
Suve lõpus kogunevad suitsupääsukesed õhtuti suurte parvedena Matsalu ja Haapsalu lahe roostikesse ööbima. Siis võib mõnikord päikeseloojangu eel end pilliroovartele puhkama sättida tuhandeid isendeid. Meie rahvuslinnu rännet on võimalik septembris jälgida eelkõige Puise ninas.