Väikekoskel (isane). Foto: Karl Jakob Toplaan
Tutvustus
lad. Mergus albellus
ingl. Smew
Rahvapäraseid nimesid: jõekoskel, väike kostlane, viu, ajupart, pudukoskel
Staatus Eestis
Läbirändaja, talvituja.
Välimus
Väike ja jässakas koskel. Isaslind hundrüüs erevalge mustade suleväljadega. Pea valge, musta “silmamaskiga” ning musta triibu või laiguga külgkuklal ja -kaelal, tiivapealse eeserval suur valge ovaal. Emaslind määrdunud-pruunikashall valgete põskede ning tumeda punapruuni lauba ja kiiruga, valjasriba sügisest kevadeni mustjas, pesitsemisajal muutub pruunimaks. Isaslind siirdesulestikus nagu emaslind suvel, kuid tiiva eesserval säilib suur valge laik ja selg on mustjam. Noorlind on väga emaslinnu sarnane, kuid kõht on pisut vähem valkjas.
Suurus
Kehapikkus 38-44 cm, tiibade siruulatus 56-69 cm, kehakaal 450-650 g.
Väikekoskel (emane). Foto: Kauro Kuik
Sarnased liigid
Sõtkas, jääkoskel, rohukoskel.
Levik
Pesitseb Euraasia taigavööndi põhjaosas. Talvitub Läänemere ja Musta mere ääres Inglismaani välja. Eestis väikesearvuline läbirändaja ja harv talvituja.
Arvukus
Eestis ei pesitse, läbirändajana väikesearvuline.
Esinemisaeg
Läbirändel märtsist maini ja oktoobris, talvine arvukus 1000-3000.
Toit
Toitub peamiselt kaladest ja putukavastsetest.
Elupaik
Pesitseb selgeveeliste järvede või aeglaste vooluvete ääres.
Pesitsemine
Pesa asub puuõõnes või pesakastis. Emaslind muneb mais 7-11 muna, mida haub 26-28 päeva. Pojad on pesahülgajad, lahkuvad peatselt pärast koorumist pesast ja saavad lennuvõimeliseks u 10 nädala vanuselt.
Ohustatus ja kaitse
Kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Levik ja arvukus Läänemaal.
Väikekoskel on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja ja talvitaja. Arvukam kevadränne leiab aset märtsi kekspaigast mai alguseni ning sügisel oktoobris ja novembris. Rändel peatuvad väikekosklad eelistavad toituda eelkõige siselahtedel, vähemal määral ka suurematel järvedel. Matsalus on väikekosklat kõige tõenäolisem kohata Haeska või Keemu vaatetornist. Lisaks võib neid kergesti vaadelda ka Haapsalu Promenaadilt või Saunja lahe ääres olevatest vaatlustornidest. Talvitavad väikekosklad koonduvad kõige arvukamalt Vormsi põhjarannikule.