• Väiketiir
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/IMG_8922-1024x576.jpg
  • Keemu linnud
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/v2iketiir_salvestusVRunnel.mp3

Väiketiirud. Foto: Roger Erikson

Tutvustus

lad. Sternula albifrons
ingl. Little Tern

Rahvapäraseid nimesid: tirrits, rits, tirra, pisike tiir, randviires, veepääsuke

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja.

Välimus

Väikest kasvu tiir, silmahakkavalt kitsaste tiibade ja väga madala saba väljalõikega. Vanalinnul suvel valge laup ja must valjasriba, nokk kollane väikese musta tipuga, jalad oranžkollased, 2-3 välimist laba-hoosulge hallikasmustad. Talvel muutub valjasriba valgeks ja eeskiird heledamaks. Noorlinnu nokk on tume, selg ja õlad tumeda soomusmustriga ja nõrga tumeda vöödiga eesmistel küünra-hoosulgedel.

Suurus

Kehapikkus 21–25 cm, tiibade siruulatus 41–47 cm, kehakaal 47–63 grammi.

Sarnased liigid

Jõgitiir, randtiir.

Levik

Viiel alamliigil eristatakse kokku 7 erinevat pesitsuspopulatsiooni laial alal Euraasia ja Austraalia parasvöötmes ning troopikas. Killustunud, väikesed asurkonnad on ka Aafrikas. Nominaatalamliik S.a.albifron esineb enamikes Euroopa riikides. Edelasuunalist rändeteed kasutav, väiksem Lääne-Euroopa populatsioon talvitub Lääne-Aafrikas ookeani rannikul, suurem idapoolne populatsioon rändab lõunasse Araabia neeme ümbrusesse ja Ida-Aafrikasse. Eestis haruldane pesitseja.

Arvukus

Eestis pesitseb 150-250 haudepaari.

Esinemisaeg

Esimesi isendeid nähakse regulaarselt aprilli lõpus, põhiränne kestab mai lõpuni. Lahkumine algab juuni lõpus ja kestab septembri alguseni.

Toit

Toidulauale kuuluvad väikesed kalad. Samuti püüab putukaid ja vähilisi.

Elupaik

Pesitseb liivasel või klibusel laiul, rannikul, kultuurmaastikul. Pesapaik külgneb kaitstava toitumisterritooriumiga, mistõttu pesitsejate tihedus ei ole suur. Heades tingimustes, kus näiteks avatud luited külgnevad parema märgalaga, pesitsetakse ka suuremate gruppidena.

Pesitsemine

Teistest tiirudest erinevalt ei pesitse tavaliselt kolooniates vaid pigem 2-4 paariliste hajusate rühmadena või üksikpaaridena. Pulmamängude käigus toob isaslind emaslinnudele kala. Emane muneb mais maapinnal või kivide vahel asuvasse lohku 1-3 muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 17-25 päeva. Pojad on peale koorumist väga liikuvad ja jätavad pesa peaaegu kohe maha. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Lennuvõimeliseks saavad pojad 17-19 päevaga, vanemad toidavad neid veel mõnda aega.

Ohustatus ja kaitse

III kategooria kaitsealune liik. Peamiseks ohuteguriks on pesitsuskohtade kinni kasvamine eutrofeerumise tagajärjel.

Levik ja arvukus Läänemaal.

Väiketiir on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Nad pesitsevad üksikute paaride või mõnest paarist koosnevate kolooniatena liivastel ja klibustel randadel ning väikestel meresaartel.
Väiketiire võib Matsalus kohata aprilli keskpaigast juuni lõpuni. Kõige suurem tõenäosus on neid linde kohata Haeska linnuvaatlustornist või Puise ninas.