• Rooruik
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/Rooruik-f.Janne-Polluaas-1024x683.jpg
  • Keemu linnud
  • https://linnuriik.ee/wp-content/uploads/2021/09/rooruik_salvestusVRunnel.mp3

Rooruik. Foto: Janne Põlluaas

Tutvustus

lad. Rallus aquaticus (L.)
ingl. Water Rail

Rahvapäraseid nimesid: rookana, meremutt

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Ümardunud tagakeha tõttu peaaaegu pirnikujuline lind. Rind lame, kael pikk, nokk pikk, kitsas ja kergelt kooldunud. Tume sulestik, sabaaaluse kattesuled heledamad. Ülapool oliivipruun, mustade tähnidega, “nägu” ja rind tume-sinikashallid, küljed ja kõht mustade ja valgete vöötidega. Nokk punane, tumeda seljaku ja tipuga, jalad tuhmpunased.

Suurus

Kehapikkus 23-26 cm (nokk 3-4,5 cm), tiibade siruulatus 38-45 cm, kehakaal 75-190 grammi.

Sarnased liigid

Täpikhuik, väikehuik, rukkirääk, tait.

Levik

Rooruiga nominaatvorm on levinud Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias kuni Obi jõe ülemjooksuni. Eraldi alamliik elab Islandil ning kaks alamliiki Aasias. Eestis levinud vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule.

Arvukus

Eestis pesitseb 800-1500 haudepaari.

Esinemisaeg

Valdavalt rändlind, väikesel arvul (10-50) esineb ka talvel. Eestisse saabub märtsi lõpust aprilli lõpuni, lahkub oktoobris.

Toit

Toitub peamiselt selgrootutest: veeputukatest, nende vastsetest, limustest ja ämblikest. Toitu nokib veekogu põhjast või vees kasvavatelt taimedelt.

Elupaik

Pesitseb nii merelahtede kui järvede roostikes ja hundinuiastikes või muu kõrge taimestikuga soiste veekogude ääres.

Pesitsemine

Pesa asub tihedas taimestikus ja on ehitatud kuivadest kõrtest. Pesas on 6–11 muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 19–22 päeva. Pojad on pesahülgajad.

Ohustatus ja kaitse

Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Ohustab sobivate pesapaikade hävimine.

Levik ja arvukus Läänemaal

Rooruik on Läänemaal tavaline haudelind ja väikesearvuline talvitaja. Rooruik on peiduline roostikulind, keda on küll raske näha, kuid tema häält võib kuulda Läänemaal õige mitmel pool. Rooruika kuuleb Matsalus näiteks Rannajõe vaatetornist või Penijõe vaatetornist. Kõige parem on rooruikade kontserti nautida, aga Noarootsis Sutlepa mere linnutornidest.
Talvekuudel vaadeldakse rooruika sageli Haapsalu veepuhasti ümbruses.