Hahk

lad.  Somateria mollissima (L.)
ingl. Common Eider

Rahvapäraseid nimesid: holmivedjas, ahk, vaagalind, pugupart, eiderani, lann, koha

Staatus Eestis

Haudelind, läbirändaja, talvituja.

Välimus

Suur ja jässaka kehaehituse, üsna jässaka kaela, suure pea ning pika kiilukujulise nokaga haneline. Lennul jätab raskepärase mulje – tiivad laiad ja suhteliselt lühikesed, tiivalöögid aeglased, pead hoiab pisut allapoole. Isaslind on hundrüüs ülekaalukalt valge, musta kõhualuse, külgede ja tagaosaga, ümmarguse valge “reielaiguga” ja valgete lühikeste tertsiaalidega. Valge pea on musta kiiru ja roheliste kuklakülgedega. Emaslind on pruun, tumedate vöötidega, tiivaküüdus tume, valge servaga. Isaslind siirderüüs väga tume, vöötideta, pealtiiva kattesuled ja pikad käharad tertsiaalid valged. Noorlind sarnaneb emaslinnule, kuid tumedal tiivaküüdusel pole valget serva ning pea ja ülapool on ühetoonilised.

Suurus

Kehapikkus 60-70 cm, tiibade siruulatus 95-105 cm, kehakaal 1,2-2,6 kg.

Sarnased liigid

Kirjuhahk.

Levik

Mitmete erinevate alamliikidena levinud tsirkumpolaarselt. Eestis leidub eelkõige Lääne-Eesti saartel ja Põhja-Eesti rannikualal.

Arvukus

Eestis pesitseb 1500-2500 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub kevadel märtsi lõpul, varajase jäämineku või jäätumata mere korral ka varem. Põhjapoolsete pesitsejate läbiränne kestab mai keskpaigani. Sügisene läbiränne algab juulis-augustis isaslindude sulgima tulemisega, oktoobris-novembris rändavad läbi ja lahkuvad ka emas- ja noorlinnud. Hahkade talvitusalad asuvad nende pesitsusareaali piires, põhiliselt Põhjameres, Taanis ja Saksamaa vetes. Kuni 10-30 lindu talvitub Eesti jäävabas meres.

Toit

Toitub kuni 40 mm suurustest rannakarpidest ja vähilaadsetest. Toitu hangib nii osavalt sukeldudes kui ka madalas vees küünitades. Tugev ja mitte eriti lame nokk on kohastunud karpide kinnituskohast lahtikangutamiseks ja põhjamudas kaevamiseks. On täheldatud, et erinevalt teistest partidest-hanedest on aeg-ajalt võimeline kätte saama ja sööma ka väiksemaid kalu. Taimetoitu eriti ei tarvita.

Elupaik

Asustab põhiliselt väikeseid meresaari, vahel harva ka suurte saarte pikalt merre ulatuvaid neemi. Üldiselt eelistab siiski rannast kaugemal olevaid ja kivisemaid saari. Metsastunud saartel asustab hahk vaid selle rannikut, kadakasse kasvanud osa hülgab aga alles siis, kui enam kuidagi läbi ei mahu.

 Pesitsemine

Pesa võib asuda peaaegu kõikjal – rannavallil, mereheidise vallil või lihtsalt mõne kivi kõrval, kivide vahel, rohus või magesõstra põõsa all, kadakate või kivi all. Pesa vooderdab ohtralt udusulgedega. Emaslind muneb mai alguses 3-8 rohekakoorelist muna, mida haub 25-26 päeva. Pojad kooruvad mai lõpus ja lennuvõimestuvad juulis-augustis. Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isalinnud siirduvad juunis kaugetele pankadele (sageli kuni 10 km rannikust) sulgima.

 Ohustatus ja kaitse

Ei kuulu looduskaitse alla. Ohustavad kõige enam saartele peale jäävad rebased ja kährikud, samuti rüüstavad nende pesi meri- ja hõbekajakad. Viimasel kümmekonnal aastal on üsna sage ka pesal hauduvate emahahkade murdmine merikajakate poolt.

Levik ja arvukus Läänemaal

Hahk on Läänemaa merealadel harilik läbirändaja ning siinsetel laidudel väikesearvuline haudelind. Aastakümneid tagasi oli hahk Matsalu rahvuspargis asuvatel Väinamere laidudel üks arvukamaid pesitsejaid. Paraku hakkas tema arvukus möödunud sajandi lõpukümnenditel kiiresti langema.
Hahka on Läänemaal kõige tõenäolisem kohata Põõsaspea neemel. Matsalu rahvuspargis on neid mereparte kõige parem vaadelda Puise poolsaarel.