Rohunepp

lad. Gallinago media
ingl. Great Snipe

Rahvapäraseid nimesid: pole teada

Staatus Eestis

Haudelind.

Välimus

Pisut suurem, jässakam ja lühema nokaga kui tikutaja. Tiibade ülapoolel valge servaga tumedad suured kattesuled ja tumedad valge tipuga laba-kattesuled. Alapool jämeviiruline. Sabaservad laialt valged. Seisval linnul moodustavad valge tipuga tiiva-kattesuled selged vöödid, alapool on üleni vöödiline.

Suurus

Kehapikkus 26-30 cm (sh nokk 6-7 cm), tiibade siruulatus 43-50 cm, kehakaal 140-260 g.

Sarnased liigid

Mudanepp, tikutaja, metskurvits.

Levik

Levinud Põhja-Euraasia tundra-, metsa- ja metsastepivööndites Poolast ja Põhja-Ukrainast Jenissei jõeni, lisaks paikneb Skandinaavia mägismaal Norras ja Rootsis osalevila. Lääne-ja Kesk-Siberis ulatub areaal lõunas kuni Krasnojarskini ja põhjas Jenissei deltani. Liigi rändeteed ulatuvad üle Sahaara kõrbe ning valdav osa talvitab ekvatoriaalses Aafrikas. Eestis hajusalt levinud liik.

Arvukus

Eestis pesitseb 400-600 haudepaari.

Esinemisaeg

Saabub Eestisse aprillikuu jooksul ja lahkub valdavalt augustis. Lääne-Eestis kohatakse üksikuid isendeid veel septembris ja oktoobri alguses.

Toit

Toitub peamiselt vihmaussidest, vähesel määral ka teistest mullaasukatest – mardikate ja kahetiivaliste vastsetest, kaanidest ja hulkharjasussidest.

Elupaik

Pesitseb üleujutatavatel luhaniitudel, kuid ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel, poldritel), madal- ja siirdesoodes, harvem raiesmikel.

Pesitsemine

Rohunepi mättasse peidetud pesasüvend on üsna sügav ja vooderdatud pehme rohuga. Juunis muneb emaslind neli kollakas-rohekashalli laigulist muna, mida haub 22-24 päeva. Poegade eest hoolitseb samuti üksnes emaslind. Pojad saavad lennuvõimeliseks nelja nädala pärast.

Ohustatus ja kaitse

II kategooria kaitsealune liik. Ajalooliselt on rohunepi asurkonna kokkukuivamise peamiseks põhjuseks olnud märgalade, eriti jõelammide, soiste niitude ja madalsoode kuivendamine, vähemal määral jahipidamine. Viimasel paarikümnel aastal on nepimängude kadumise põhjuseks olnud lamminiitude ja poldrite kinnikasvamine, elupaikade killustumine ja ebasobivate niitude hooldusvõtete rakendamine.

Levik ja arvukus Läänemaal

Rohunepp on Matsalu luhaniidu väikesearvuline pesitseja. Rahvuspargi territooriumil pesitseva asurkonna suuruseks on umbes 50 isaslindu. Mujal Läänemaal on tegu väga haruldase haudelinnuga. Rangelt kaitstava linnuliigina on täpsed mängukohad salastatud.