Kiivitaja on Läänemaal arvukas läbirändaja ja pesitseja. Rändepeatust tegevaid kiivitajaid kohtab nii kevadel kui sügisel arvukalt ka Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ning põldudel.
Pesitsema asuvad kiivitajad Läänemaa rannaniitudele, põldudele ja ka rabadesse. Kiivitajaid võib Matsalus vaadelda mitmel pool. Eriti lähedalt võib neid imetleda Põgari-Sassi rannaniidu juures ja Haeska linnuvaatlustornist.
Kadakatäks on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Läänemaal on ta levinud eeskätt roostunud rannaniitudel ning kadastike ja põõsastikega rannakarjamaadel. Samuti pesitseb kadakatäkse rohkesti mosaiikses kultuurmaastikus, kus põldudel leidub ka põõsaribasid.
Kadakatäkse võib Matsalus kohata aprilli lõpust septembri alguseni. Nad on siin laialt levinud linnuliigiks, keda on hea vaadelda näiteks Puise poolsaarel, Penijõe matkarajal või Keemu sadama ümbruses. Kevadrändel peatub kadakatäkse rohkesti Spithami küla niidul, kus maikuu alguses võib kokku lugeda kümneid kadakatäkse.
Kormoran on Läänemaal arvukas läbirändaja ja lokaalse levikuga haudelind. Kevadel ja sügisel võib Haapsalu ja Matsalu lahel kormorane suurte parvedena. Matsalus on neid hea vaadelda Keemu vaatetornist või Puise ninast. Kevadel kalade kudemisajal kohtab kormorane arvukalt ka Kasari jõe ääres.
Kui veel sajandivahetusel elas Matsalu rahvuspargi laidudel tuhandeid paare kormorane, siis praeguseks on nad muutunud pesitsejana vähearvukaks. Üheks põhjuseks on merikotkaste tugev asurkond, kes pesitsuskolooniatest kormoranipoegi saagiks püüavad. Seetõttu jääbki kormorane Matsalu aladele vähe pesitsema. Küll võib kormoranide pesitsuskolooniat vaadelda Sutlepa mere ääres asuvast vaatlustornist.
Kalakajakas on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Talvitavad linnud liiguvad avamerel kalalaevade kannul ning puhkavad tihti Dirhami sadamas.
Matsalu rahvuspargis pesitsevad kalakajakad valdavalt meresaartel, kuid mitmed linnud on endale pesakoha leidnud ka vanade taluhoonete või paadikuuride rookatustel. Üks suurimaid kalakajaka kolooniad asub, aga Puise nina lähistel Kakrarahul. Seal on alates 1970. aastatest tegeletud ka väga põhjalike kalakajakate uuringutega.
Kühmnokk-luik on Matsalu ja Haapsalu lahe roostikes ning väikestel meresaartel pesitsevatest veelindudest arvukaim. Eriti arvukalt võib kühmnokk-luiki kohata kevadel ja sügisel, mil siia kogunevad toituma tuhanded isendid.
Suurimaid kühmnokk-luikede rändepeatuskogumeid võib vaadelda Haeska ja Keemu linnuvaatlustornist ning Silma looduskaitsealal Tahu ja Saunja linnutornidest.