Merisk on Läänemaa rannikualadel tavaline haudelind ja läbirändaja. Matsalus on nad hästi vaadeldavad Haeskas, Keemus, Põgaris ning Puise ninas. Lisaks on nad kevadel ja suvel kergesti kohatavad Haapsalus Vasikaholmi rannas ning Noarootsis Põõsaspea neemel.
Meriskite läbirännet on hea jälgida aprillis ning augustis Põõsaspea neemel.
Sookurg on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Sookurgede valjuhäälset paarishüüdu võib kuulda juba märtsikuu alguses. Oma pesa rajavad nad niisketesse elupaikadesse, et pesa kiskjate eest paremini kaitsta. Siiski näeb ka pesitsusajal sookurgi põldudel toitumas.
Sügisel septembris jõuavad Läänemaale lisaks kohalikele sookurgedele ka Soomes pesitsevad linnud. Sel ajal võib põldudel näha suuri sookurgede rändeparvi. Erilist vaatemängu pakub sügisõhtutel aga sookurgede ööbimislennu jälgimine. Päikeseloojangu eelsetel tundidel suundub Matsalu ja Haapsalu lahele ööbima tuhandeid sookurgi. Mõnel õhtul võib lindude arv Matsalu lahel küündida ligi 20 000 linnuni. Nende vaatlemiseks tasub külastada Rannajõe või Haeska vaatlustorni.
Tikutaja on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tikutajaid kohtab rannaniitudel, adru-ja vetikavallidega kaetud mererannikul ning isegi niisketel karjamaadel. Matsalus on tikutaja laialdase levikuga linnuliik. Tikutajaid on hea vaadelda Põgaris ja Haeskas ning Noarootsis Riguldi rannas ja Tahu rannaniidul. Kevadõhtutel on tikutajate mängulendu hea jälgida ka Penijõe või Tuhu soo matkarajal.
Rabapistrik on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja. Eelkõige võib rabapistrikut siin vaadelda sügisel septembris ja oktoobris, harvem kevadrändel maikuus. Rabapistrikud peavad sageli jahti rannaniidu ja veepiiril toituvatele kahlajatele ning väiksematele partidele.
Kõige tõenäolisem on neid kohata Haeskas, Põgaris ja Puise ninas. Möödunud sajandi keskpaigas pesitses rabapistrik Läänemaal asuvas Marimetsa rabas, kuid käesoleval sajandil ei ole tema pesitsemist õnnestunud tõestada.
Hõbehaigur on Läänemaal tänapäeval harilik läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. See lõunapoolne haigruliik on siinsetel märgaladel uustulnuk, keda hakati Läänemaal regulaarselt kohtama alles 21. sajandi algusaastatel. Praeguseks on hõbehaigur paljudes paikades muutunud oma lähisugulasest hallhaigrust isegi arvukamaks.
Hõbehaigruid võib Matsalu ja Haapsalu lahel kohata mõnikord isegi paarisajast linnust koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnuvaatlustornist või Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parkimistaskust, samuti Noarootsis Sutlepa mere ja Tahu lahe vaatlustornidest.
Räästapääsuke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid pesitseb kõikjal, kus leidub pesa rajamiseks sobivaid räästaaluseid. Matsalu rahvuspargis pesitseb räästapääsukesi arvukalt Puise ja Keemu sadama ümbruses. Sügisel augusti lõpus ja septembri alguses võib vaadelda räästapääsukeste arvukat läbirännet Puise nina vaateplatvormilt.
Kühmnokk-luik on Matsalu ja Haapsalu lahe roostikes ning väikestel meresaartel pesitsevatest veelindudest arvukaim. Eriti arvukalt võib kühmnokk-luiki kohata kevadel ja sügisel, mil siia kogunevad toituma tuhanded isendid.
Suurimaid kühmnokk-luikede rändepeatuskogumeid võib vaadelda Haeska ja Keemu linnuvaatlustornist ning Silma looduskaitsealal Tahu ja Saunja linnutornidest.
Laululuik on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja tavaline läbirändaja. Kevadel ja sügisel peatub laululuiki kõige arvukamalt Matsalu ning Haapsalu lahel. Varakevadel kui siselahed on veel osaliselt jääs tulevad häälekad laululuiged tihti ka põldudele toituma.
Kõige parem on laululuiki vaadelda Haeska ja Keemu vaatetornist ja Haapsalu Promenaadilt. Talvitama jäänud laululuiged tegutsevad eelkõige Noarootsi poolsaare ja Vormsi saart ümbritseval rannikul.
Läänemaal asuvad Matsalu ja Haapsalu laht on väikeluikedele üheks kõige olulisemaks rändeaegseks toitumisalaks. Nendel kahel märgalal peatub kevadel ja sügisel umbes kolmandik kõigist Euroopa väikeluikedest.
Väikeluikede kevadränne on kõige arvukam aprilli alguses ja keskpaigas, sügisel saabuvad esimesed isendid septembri lõpus ja peamine läbiränne kestab kogu oktoobri.
Soo-loorkull on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad väikeste kolooniatena meie rabades – iseäranis Leidissoo ja Marimetsa raba ümbruses. Samuti pesitseb üksikuid soo-loorkulli Matsalu luhas. Saagijahile tulevad need röövlinnud, aga tihti ka põldudele.
Väga tihti õnnestub soo-loorkulle näha Rannajõe vaateplatvormilt.