Tutkas on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja. Üksikud tutkad jäävad Matsalu luha- ja rannaniitudele ka pesitsema.
Kõige parem aeg tutkaste jälgimiseks on aprilli lõpp ning mai algus, mil Matsalu rahvuspargi ja Silma looduskaitseala rannaniitudel peatub sadu tutkaid. Matsalus on tutkaid kõige parem vaadelda Haeskas ning Noarootsis Tahu rannaniidul.
Nagu mujalgi Eestis on hiireviu ka Läänemaal kõige arvukam röövlind. Elektripostidel japõõsa otsas saaki varitsevaid või taevalaotuses tiirutavaid hiireviusid võib kohata Läänemaal kõikjal. Kõige arvukamalt näeb neid mosaiikses kultuurmaastikus, kus väikesed metsatukad vahelduvad põllumaastikega.
Kõige sagedamini kohtab hiireviusid märtsist oktoobrini, kuid Läänemaale jääb kümneid isendeid ka talvekuudeks.
Sõtkas on Läänemaal arvukas läbirändaja ja talvitaja ning tavaline haudelind. Kevadel ja sügisel peatub sõtkaid arvukalt nii Matsalu kui Haapsalu lahel. Pesitsema asunud sõtkaid võib näha rabalaugastel, mõisatiikidel või metsajärvedel. Seal otsivad sõtkad endale pesakohaks enamasti mõne vana musträhni pesaõõnsuse.
Talvel kogunevad sõtkad suurte parvedena jäätumata mererannikule. Kõige olulisemad sõtkaste talvitusalad Läänemaal paiknevad Põõsaspea neeme ümbruses. Mõnel aastal talvitab siin ligi paar tuhat lindu.
Valgepõsk-lagle on kevadel aprillist mai keskpaigani ja sügisel septembris-oktoobris Matsalu lahe ääres üks arvukamaid läbirändajaid. Matsalus peatub igal kevadel ligikaudu 100 000 valgepõsk-laglet.
Suurimaid lagleparvi võib vaadelda Haeska, Keemu ning Põgari-Sassi rannaniidul. Tuhandeid valgepõsk-laglesid peatub ka Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.
Hüüp asustab Läänemaal madalate merelahtede ning suuremate järvede ümbruses kasvavaid roostikke. Kõige rohkem pesitseb hüüpe Matsalu siselahe roostikes (umbes 25 paari) ja Silma looduskaitsealal (kuni 10 paari).
Peidulise roostikulinnuna näeb hüüpi väga harva, kuid kevadel märtsist maini on lind häälekas. Tema pudelisse puhumist meenutavat häält võib kuulda Matsalus näiteks Penijõe matkarajal ning Silma looduskaitsealal Saunja lahe ning Sutlepa mere ääres. Hüübid häälitsevad kõige aktiivsemalt hommikul ning õhtul.
Tuttvart on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tuttvarte võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning Sutlepa merel. Enamasti on peatuvaid linde kõige rohkem näha aprillis ja septembris.
Tuttvardid pesitsevad roostikes ning väikestel meresaartel.
Hallhaigur on Läänemaal tavaline läbirändaja ning lokaalselt levinud haudelind. Neid linde võib näha Läänemaal kõikjal veekogude ääres. Kõige enam tegutseb neid siiski Matsalu ja Haapsalu lahel, kus kümned linnud toitumas käivad. Toituvaid hallhaigruid on hea vaadelda Matsalu lahe ääres või Silma looduskaitsealal asuvatest linnuvaatlustornidest.
Läänemaal – Laikmaa majamuuseumi lähistel asub ka Eesti suurim hallhaigru pesitsuskoloonia, kus pesitseb umbes 300 paari. Hallhaigru pesitsuskolooniat saab näha ka Matsalu mõisapargis.
Piiritaja on Läänemaal üldlevinud haudelind ja tavaline läbirändaja. Hea lendajana võib piiritajat kohata pea kõikjal – kuid kõige rohkem on neid siiski linnade ja suuremate asulate ümbruses. Nii on Läänemaal piiritajaid kõige rohkem Haapsalus, kus nad leiavad endale sobilikud pesitsusvõimalused paneelmajade ventilatsiooniavades. Rände ajal kohtab piiritajaid arvukamalt ka rannikul.
Piiritajate sügisrännet võib juuli lõpus ja augustis vaadelda näiteks Puise ninas või Põõsaspea neemel.
Rabahani on kevadel ja sügisel Läänemaal arvukas läbirändaja, keda võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning nende lähiümbruses asuvatel põldudel. Enamasti seltsivad rabahaned ühes oma arvukamate lähisugulaste – suur-laukhanedega.
Rabahanesid on hea vaadelda Haeka ja Rannajõe vaatetornist või Saunja lahe ääres asuvast Kirimäe linnutornist.
Hallhani on Läänemaa rannikul ja rannikujärvedel tavaline haudelind ja läbirändaja. Kevadel asuvad saabunud linnud koheselt pesitsema Matsalu ja Haapsalu lahte ning Noarootsi järvi ümbritsevas roostikes. Mitmed hallhanepaarid rajavad oma pesa ka Väinamere laidudele.
Suve teisel poolel – juulis ja augustis moodustavad hallhaned suuremaid peatuskogumeid. Sel ajal koosnevad siinsed haneparved peaaegu eranditult üksnes hallhanedest. Neid võib vaadelda siin oktoobri alguseni, kuid siis seltsivad nendega ka tundraaladelt saabunud teised haneliigid.
Hallhanesid on hea vaadelda Haeskas ja Põgaris, samuti Saunja lahe ja Sutlepa mere linnuvaatlustornidest.