Merikotkas on röövlind, keda kohtamata on Matsalu või Haapsalu lahe äärest raske lahkuda. Kui merelahe äärde jõudes vaadata üle suuremad kivid, siis suure tõenäosusega leiab mõnelt selliselt istumas ka merikotka.
Eriti tihti õnnestub merikotkaid vaadelda Matsalus Haeskas, Keemus ja Põgaris ning Silma looduskaitsealale jäävatel Haapsalu Tagalahel ja Saunja lahel. Talvel koonduvad Läänemaal talvitavad merikotkad rannikulõikudele, kus leidub lahtist vett ja peatuvaid veelinde.
Sookurg on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Sookurgede valjuhäälset paarishüüdu võib kuulda juba märtsikuu alguses. Oma pesa rajavad nad niisketesse elupaikadesse, et pesa kiskjate eest paremini kaitsta. Siiski näeb ka pesitsusajal sookurgi põldudel toitumas.
Sügisel septembris jõuavad Läänemaale lisaks kohalikele sookurgedele ka Soomes pesitsevad linnud. Sel ajal võib põldudel näha suuri sookurgede rändeparvi. Erilist vaatemängu pakub sügisõhtutel aga sookurgede ööbimislennu jälgimine. Päikeseloojangu eelsetel tundidel suundub Matsalu ja Haapsalu lahele ööbima tuhandeid sookurgi. Mõnel õhtul võib lindude arv Matsalu lahel küündida ligi 20 000 linnuni. Nende vaatlemiseks tasub külastada Rannajõe või Haeska vaatlustorni.
Tikutaja on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tikutajaid kohtab rannaniitudel, adru-ja vetikavallidega kaetud mererannikul ning isegi niisketel karjamaadel. Matsalus on tikutaja laialdase levikuga linnuliik. Tikutajaid on hea vaadelda Põgaris ja Haeskas ning Noarootsis Riguldi rannas ja Tahu rannaniidul. Kevadõhtutel on tikutajate mängulendu hea jälgida ka Penijõe või Tuhu soo matkarajal.
Tuuletallaja on Läänemaa kultuurmaastikus hajusalt levinud, kuid siiski võrdlemisi tavaline pistrikuline. Pesitsevaid linde kohtab saagijahil põldudel ja Matsalu luhas. Väga tihti õnnestub neid vaadelda Rannajõe vaateplatvormilt. Läbirändavaid tuuletallajaid võib sügisel septembris sageli kohata Puise ninas.
Hõbehaigur on Läänemaal tänapäeval harilik läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. See lõunapoolne haigruliik on siinsetel märgaladel uustulnuk, keda hakati Läänemaal regulaarselt kohtama alles 21. sajandi algusaastatel. Praeguseks on hõbehaigur paljudes paikades muutunud oma lähisugulasest hallhaigrust isegi arvukamaks.
Hõbehaigruid võib Matsalu ja Haapsalu lahel kohata mõnikord isegi paarisajast linnust koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnuvaatlustornist või Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parkimistaskust, samuti Noarootsis Sutlepa mere ja Tahu lahe vaatlustornidest.
Räästapääsuke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid pesitseb kõikjal, kus leidub pesa rajamiseks sobivaid räästaaluseid. Matsalu rahvuspargis pesitseb räästapääsukesi arvukalt Puise ja Keemu sadama ümbruses. Sügisel augusti lõpus ja septembri alguses võib vaadelda räästapääsukeste arvukat läbirännet Puise nina vaateplatvormilt.
Rukkirääk on Läänemaa kultuurrohumaadel ja luhaniitudel tavaline haudelind. Kõrges taimestikus peituvat lindu pole kerge näha, kuid tema häält võib maist juuli keskpaigani tihti kuulda. Eriti häälekaks muutuvad rukkiräägud hämaruse saabudes.
Matsalus võib rukkirääkude kontserti nautida näiteks Rannajõe vaateplatvormilt või Suitsu jõe sillalt. Rahvuspargi territooriumil pesitseb umbes 300 paari.
Soo-loorkull on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad väikeste kolooniatena meie rabades – iseäranis Leidissoo ja Marimetsa raba ümbruses. Samuti pesitseb üksikuid soo-loorkulli Matsalu luhas. Saagijahile tulevad need röövlinnud, aga tihti ka põldudele.
Väga tihti õnnestub soo-loorkulle näha Rannajõe vaateplatvormilt.
Välja-loorkull on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja, üksikud isendid jäävad siia ka talveks. Läbirändel olevaid välja-loorkulle kohtab saagijahil põldudel ning luhaniitudel, aga mõnikord liuglevad ka roostike kohal.
Välja-loorkulle on hea vaadelda Rannajõe vaatetornist. Septembris ja oktoobris võib Puise ninas näha ka nende väikesearvulist läbirännet.
Roo-loorkull on Läänemaal levinud kõikjal, kus leidub talle pesitsemiseks sobilikke roostikke. Arvukamalt pesitseb teda Matsalu lahe ümbruses ning Silma looduskaitsealal.
Roo-loorkulli võib Matsalu rahvuspargis näha sageli Keemu, Suitsu ja Haeska vaatetornist. Samuti on roo-loorkulle hea vaadelda Sutlepa mere ääres asuvatest vaatlustornidest.