Rohunepp on Matsalu luhaniidu väikesearvuline pesitseja. Rahvuspargi territooriumil pesitseva asurkonna suuruseks on umbes 50 isaslindu. Mujal Läänemaal on tegu väga haruldase haudelinnuga. Rangelt kaitstava linnuliigina on täpsed mängukohad salastatud.
Tikutaja on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tikutajaid kohtab rannaniitudel, adru-ja vetikavallidega kaetud mererannikul ning isegi niisketel karjamaadel. Matsalus on tikutaja laialdase levikuga linnuliik. Tikutajaid on hea vaadelda Põgaris ja Haeskas ning Noarootsis Riguldi rannas ja Tahu rannaniidul. Kevadõhtutel on tikutajate mängulendu hea jälgida ka Penijõe või Tuhu soo matkarajal.
Tuuletallaja on Läänemaa kultuurmaastikus hajusalt levinud, kuid siiski võrdlemisi tavaline pistrikuline. Pesitsevaid linde kohtab saagijahil põldudel ja Matsalu luhas. Väga tihti õnnestub neid vaadelda Rannajõe vaateplatvormilt. Läbirändavaid tuuletallajaid võib sügisel septembris sageli kohata Puise ninas.
Rabapistrik on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja. Eelkõige võib rabapistrikut siin vaadelda sügisel septembris ja oktoobris, harvem kevadrändel maikuus. Rabapistrikud peavad sageli jahti rannaniidu ja veepiiril toituvatele kahlajatele ning väiksematele partidele.
Kõige tõenäolisem on neid kohata Haeskas, Põgaris ja Puise ninas. Möödunud sajandi keskpaigas pesitses rabapistrik Läänemaal asuvas Marimetsa rabas, kuid käesoleval sajandil ei ole tema pesitsemist õnnestunud tõestada.
Hõbehaigur on Läänemaal tänapäeval harilik läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. See lõunapoolne haigruliik on siinsetel märgaladel uustulnuk, keda hakati Läänemaal regulaarselt kohtama alles 21. sajandi algusaastatel. Praeguseks on hõbehaigur paljudes paikades muutunud oma lähisugulasest hallhaigrust isegi arvukamaks.
Hõbehaigruid võib Matsalu ja Haapsalu lahel kohata mõnikord isegi paarisajast linnust koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnuvaatlustornist või Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parkimistaskust, samuti Noarootsis Sutlepa mere ja Tahu lahe vaatlustornidest.
Räästapääsuke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid pesitseb kõikjal, kus leidub pesa rajamiseks sobivaid räästaaluseid. Matsalu rahvuspargis pesitseb räästapääsukesi arvukalt Puise ja Keemu sadama ümbruses. Sügisel augusti lõpus ja septembri alguses võib vaadelda räästapääsukeste arvukat läbirännet Puise nina vaateplatvormilt.
Kühmnokk-luik on Matsalu ja Haapsalu lahe roostikes ning väikestel meresaartel pesitsevatest veelindudest arvukaim. Eriti arvukalt võib kühmnokk-luiki kohata kevadel ja sügisel, mil siia kogunevad toituma tuhanded isendid.
Suurimaid kühmnokk-luikede rändepeatuskogumeid võib vaadelda Haeska ja Keemu linnuvaatlustornist ning Silma looduskaitsealal Tahu ja Saunja linnutornidest.
Laululuik on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja tavaline läbirändaja. Kevadel ja sügisel peatub laululuiki kõige arvukamalt Matsalu ning Haapsalu lahel. Varakevadel kui siselahed on veel osaliselt jääs tulevad häälekad laululuiged tihti ka põldudele toituma.
Kõige parem on laululuiki vaadelda Haeska ja Keemu vaatetornist ja Haapsalu Promenaadilt. Talvitama jäänud laululuiged tegutsevad eelkõige Noarootsi poolsaare ja Vormsi saart ümbritseval rannikul.
Läänemaal asuvad Matsalu ja Haapsalu laht on väikeluikedele üheks kõige olulisemaks rändeaegseks toitumisalaks. Nendel kahel märgalal peatub kevadel ja sügisel umbes kolmandik kõigist Euroopa väikeluikedest.
Väikeluikede kevadränne on kõige arvukam aprilli alguses ja keskpaigas, sügisel saabuvad esimesed isendid septembri lõpus ja peamine läbiränne kestab kogu oktoobri.
Rukkirääk on Läänemaa kultuurrohumaadel ja luhaniitudel tavaline haudelind. Kõrges taimestikus peituvat lindu pole kerge näha, kuid tema häält võib maist juuli keskpaigani tihti kuulda. Eriti häälekaks muutuvad rukkiräägud hämaruse saabudes.
Matsalus võib rukkirääkude kontserti nautida näiteks Rannajõe vaateplatvormilt või Suitsu jõe sillalt. Rahvuspargi territooriumil pesitseb umbes 300 paari.