Läänemaal asuvad Matsalu ja Haapsalu laht on väikeluikedele üheks kõige olulisemaks rändeaegseks toitumisalaks. Nendel kahel märgalal peatub kevadel ja sügisel umbes kolmandik kõigist Euroopa väikeluikedest.
Väikeluikede kevadränne on kõige arvukam aprilli alguses ja keskpaigas, sügisel saabuvad esimesed isendid septembri lõpus ja peamine läbiränne kestab kogu oktoobri.
Välja-loorkull on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja, üksikud isendid jäävad siia ka talveks. Läbirändel olevaid välja-loorkulle kohtab saagijahil põldudel ning luhaniitudel, aga mõnikord liuglevad ka roostike kohal.
Välja-loorkulle on hea vaadelda Rannajõe vaatetornist. Septembris ja oktoobris võib Puise ninas näha ka nende väikesearvulist läbirännet.
Roo-loorkull on Läänemaal levinud kõikjal, kus leidub talle pesitsemiseks sobilikke roostikke. Arvukamalt pesitseb teda Matsalu lahe ümbruses ning Silma looduskaitsealal.
Roo-loorkulli võib Matsalu rahvuspargis näha sageli Keemu, Suitsu ja Haeska vaatetornist. Samuti on roo-loorkulle hea vaadelda Sutlepa mere ääres asuvatest vaatlustornidest.
Liivatüll on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja ning tavaline haudelind. Matsalu rahvuspargi hooldatud madalmurused rannaniidud on nendele lindudele väga oluliseks pesitsuskohaks. Liivatülle võib märtsist oktoobrini kohata Matsalu rahvuspargis mitmel pool. Hästi on nad vaadeldavad Keemu ja Haeska vaatetornist või Põgari-Sassi bussipeatuse juures olevast parkmistaskust. Rändel peatuvaid liivatülle võibki kõige arvukamalt näha just Põgari-Sassi rannaniidul, aga ka Noarootsis Riguldi rannas.
Tutkas on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja. Üksikud tutkad jäävad Matsalu luha- ja rannaniitudele ka pesitsema.
Kõige parem aeg tutkaste jälgimiseks on aprilli lõpp ning mai algus, mil Matsalu rahvuspargi ja Silma looduskaitseala rannaniitudel peatub sadu tutkaid. Matsalus on tutkaid kõige parem vaadelda Haeskas ning Noarootsis Tahu rannaniidul.
Läänemaal võib kohata soorüdi kahte alamliiki – arvukat läbirändajat tundrarüdi ning väikesearvulist pesitsejat niidurüdi.
Arktilistel aladel pesitsevad tundrarüdid on Läänemaa rannikul arvukad läbirändajad. Kevadel mais ning suve lõpus juulist septembrini võib neid tihti kohata sadadest lindudest koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnutornist, Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parklast ning Puise ninast. Tundrarüdid on läbirändel arvukad ka Riguldi rannas ning Vormsis Austergrunne neemel.
Soorüdi teine alamliik – niidurüdi jääb Matsalu ja Silma looduskaitseala rannaniitudele pesitsema. Matsalu on niidurüdi kõige olulisem pesitsusala kogu Euroopas. Neid on hea vaadelda Haeska tornist või Põgari-Sassi rannaniidu servas olevast parklast.
Nagu mujalgi Eestis on hiireviu ka Läänemaal kõige arvukam röövlind. Elektripostidel japõõsa otsas saaki varitsevaid või taevalaotuses tiirutavaid hiireviusid võib kohata Läänemaal kõikjal. Kõige arvukamalt näeb neid mosaiikses kultuurmaastikus, kus väikesed metsatukad vahelduvad põllumaastikega.
Kõige sagedamini kohtab hiireviusid märtsist oktoobrini, kuid Läänemaale jääb kümneid isendeid ka talvekuudeks.
Sõtkas on Läänemaal arvukas läbirändaja ja talvitaja ning tavaline haudelind. Kevadel ja sügisel peatub sõtkaid arvukalt nii Matsalu kui Haapsalu lahel. Pesitsema asunud sõtkaid võib näha rabalaugastel, mõisatiikidel või metsajärvedel. Seal otsivad sõtkad endale pesakohaks enamasti mõne vana musträhni pesaõõnsuse.
Talvel kogunevad sõtkad suurte parvedena jäätumata mererannikule. Kõige olulisemad sõtkaste talvitusalad Läänemaal paiknevad Põõsaspea neeme ümbruses. Mõnel aastal talvitab siin ligi paar tuhat lindu.
Valgepõsk-lagle on kevadel aprillist mai keskpaigani ja sügisel septembris-oktoobris Matsalu lahe ääres üks arvukamaid läbirändajaid. Matsalus peatub igal kevadel ligikaudu 100 000 valgepõsk-laglet.
Suurimaid lagleparvi võib vaadelda Haeska, Keemu ning Põgari-Sassi rannaniidul. Tuhandeid valgepõsk-laglesid peatub ka Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.
Hüüp asustab Läänemaal madalate merelahtede ning suuremate järvede ümbruses kasvavaid roostikke. Kõige rohkem pesitseb hüüpe Matsalu siselahe roostikes (umbes 25 paari) ja Silma looduskaitsealal (kuni 10 paari).
Peidulise roostikulinnuna näeb hüüpi väga harva, kuid kevadel märtsist maini on lind häälekas. Tema pudelisse puhumist meenutavat häält võib kuulda Matsalus näiteks Penijõe matkarajal ning Silma looduskaitsealal Saunja lahe ning Sutlepa mere ääres. Hüübid häälitsevad kõige aktiivsemalt hommikul ning õhtul.