Jääkoskel

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind

Jääkoskel on Läänemaal arvukas läbirändaja ning tavaline talvitaja ja haudelind. Jääkokslad on Matsalu ja Haapsalu lahel arvukad rändepeatujad varakevadel ning hilissügisel. Nad on ühed esimesed veelinnud, kes vabaveealadele kogunevad ja ühed viimastest, kes lahesoppide jäätudes lahkuvad. Rändel peatuvaid jääkosklaid on hea vaadelda Puises või Keemus. Hilissügisel – oktoobris ja novembris koondub sadu jääkosklaid ka Haapsalu Tagalahele. Talvitavad jääkosklad koonduvad arvukamalt Põõsaspea neeme ja Dirhami sadama ümbruses.

Väikekoskel

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Põgari-Sassi, Puise lind

Väikekoskel on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja ja talvitaja. Arvukam kevadränne leiab aset märtsi kekspaigast mai alguseni ning sügisel oktoobris ja novembris. Rändel peatuvad väikekosklad eelistavad toituda eelkõige siselahtedel, vähemal määral ka suurematel järvedel. Matsalus on väikekosklat kõige tõenäolisem kohata Haeska või Keemu vaatetornist. Lisaks võib neid kergesti vaadelda ka Haapsalu Promenaadilt või Saunja lahe ääres olevatest vaatlustornidest. Talvitavad väikekosklad koonduvad kõige arvukamalt Vormsi põhjarannikule.

Mustsaba-vigle

Haeska lind, Keemu lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind

Mustsaba-vigle on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Mustsaba-vigled pesitsevad Läänemaal nii rannaniitudel kui ka rabades. Haudelinnuna on ta arvukaim Läänemaa Suursoos ning Marimetsa rabas. Üksikuid paare pesitseb ka Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses hooldatud rannaniitudel.
Läbirändel peatuvaid mustsaba-viglesid kohtab arvukamalt Haeskas ja Põgaris, pesitsusajal võib neid sageli näha ka Puise poolsaarel.

Vöötsaba-vigle

Haeska lind, Põgari-Sassi, Puise lind

Vöötsaba-vigle on Läänemaa rannikul vähearvukas läbirändaja. Nagu paljud teisedki kahlajad, kogunevad ka vöötsaba-vigled toituma randadesse, kus paljanduvad mudaväljad või leidub rohkesti adru. Matsalus võib läbirändavaid vöötsaba-viglesid sagedamini kohata Põgaris ning Puise ninal. Lisaks näeb neid sageli Osmussaare läänerannikul, Austergrünne neemel Vormsis ning Riguldi rannas.
Suurimaid rändesalkasid võib kohata eelkõige hiliskevadel aprilli keskpaigast juuni alguseni. Sügisrändel olevaid linde näeb arvukamalt juuli lõpust oktoobri keskpaigani.

Naerukajakas

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind, Suitsu lind

Naerukajakas on Läänemaal väga arvukas haudelind ja läbirändaja ning võrdlemisi vähearvukas talvitaja. Naerukajad pesitsevad suurte kolooniatena Läänemaa laidudel. Maakonna suurimaks pesitsuskolooniaks on Haapsalu Eeslahe laidudel asuv enam kui tuhande pesaga pesitsuskoloonia.
Naerukajakate rännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.

Merikajakas

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Põgari-Sassi, Puise lind

Merikajakas on Läänemaa rannikul tavaline, kuid kõikjal võrdlemisi väikesearvuline kajakaliik. Merikajakaid kohtab nii mererannikul, siselahtedel kui ka rannikujärvedel. Matsalu rahvuspargis saab neid vaadelda näiteks Keemu ja Puise sadamate juures, aga ka Haeskas ning Põgari-Sassis. Levinud on merikajakad ka Haapsalus ja Noarootsi piirkonnas.
Väga tihti istuvad merikajakad suurtel kividel, kus neid saab pikalt jälgida.

Kalakajakas

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind, Suitsu lind

Kalakajakas on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Talvitavad linnud liiguvad avamerel kalalaevade kannul ning puhkavad tihti Dirhami sadamas.
Matsalu rahvuspargis pesitsevad kalakajakad valdavalt meresaartel, kuid mitmed linnud on endale pesakoha leidnud ka vanade taluhoonete või paadikuuride rookatustel. Üks suurimaid kalakajaka kolooniad asub, aga Puise nina lähistel Kakrarahul. Seal on alates 1970. aastatest tegeletud ka väga põhjalike kalakajakate uuringutega.

Hõbekajakas

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind, Suitsu lind

Hõbekajakas on Läänemaal tavaline haudelind ja arvukas läbirändaja. Talvitavad linnud koonduvad eelkõige sadamate, iseäranis Dirhami lähiümbrusesse.
Matsalus kohtab hõbekajakaid arvukamalt nendes vaatluskohtades, mille lähedal asub neile pesitsemiseks sobilikke väikeseid meresaari. Nii on hõbekajakaid kõige rohkem näha Puise ninas ja Keemu sadamas. Siiski ei jää need linnud märkamata ka maakonna teistes rannikuäärsetes vaatluspaikades.

Hallõgija

Keemu lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind, Suitsu lind

Hallõgija on Läänemaal väikesearvuline haudelind, läbirändaja ja talvitaja. Kõige lihtsam on hallõgijaid Läänemaal vaadelda väljaspool lindude pesitsusaega septembrist aprillini, mil neid linde kohtab sageli kultuurmaastikus või mererannikul. Sel ajal tasub ringi sõita põllumaastikus, kus linnud tihti elektriliinil või põõsaladvas saaki varitsevad.
Pesitsema asuvad hallõgijad meie rabadesse. Teda võib suvekuudel näha Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.