Kiivitaja on Läänemaal arvukas läbirändaja ja pesitseja. Rändepeatust tegevaid kiivitajaid kohtab nii kevadel kui sügisel arvukalt ka Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ning põldudel.
Pesitsema asuvad kiivitajad Läänemaa rannaniitudele, põldudele ja ka rabadesse. Kiivitajaid võib Matsalus vaadelda mitmel pool. Eriti lähedalt võib neid imetleda Põgari-Sassi rannaniidu juures ja Haeska linnuvaatlustornist.
Punajalg-tilder on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Ta eelistab Matsalu rannikul tegutseda paikades, kus leidub hästi hooldatud rannaniite. Veel võib punajalg-tildreid Läänemaal kohata luhaniitudel ja rabades.
Matsalus on tegu laialt levinud linnuliigiga, keda saab hästi vaadelda näiteks Põgari-Sassi rannaniidul ja Haeska ning Keemu linnutornist.
Mudatilder on Läänemaa märgaladel tavaline läbirändaja ning siinsetes rabades väikesearvuline pesitseja. Mudatildreid kohtab Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses mitmel pool. Kõige enam peatub läbirändavaid mudatildreid Põgari-Sassi ja Haeska rannikul.
Pesitsevaid mudatildreid saab vaadelda näiteks Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.
Tumetilder on Läänemaa rannikualadel harilik läbirändaja. Kevadrändel peatuvaid isendeid võib näha aprillis ja mais. Juuni lõpus kohtab juba esimesi sügisrändel olevaid isendeid. Need on emaslinnud, kes on arktilistel pesitsusaladel munemise lõpetanud. Kuna haudumise ja poegade eest hoolitsemisega tegelevad isaslinnud, siis rändavadki emaslinnud pesitsusaladelt üsna kiiresti ära. Viimaseid tumetildreid kohtab siin veel oktoobris.
Ristpart on Läänemaa rannikul väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Matsalusse saabuvad esimesed ristpardid juba märtsi keskel ning neid võib siin kohata augustini. Rahvuspargi territooriumil näeb ristparte Puise poolsaare rannikul ning Põgari-Sassi rannas. Ristparte on Läänemaal hea vaadelda veel ka Põõsaspea neemel ning Riguldi rannikul.
Väiketiir on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Nad pesitsevad üksikute paaride või mõnest paarist koosnevate kolooniatena liivastel ja klibustel randadel ning väikestel meresaartel.
Väiketiire võib Matsalus kohata aprilli keskpaigast juuni lõpuni. Kõige suurem tõenäosus on neid linde kohata Haeska linnuvaatlustornist või Puise ninas.
Randtiir on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Linnud pesitsevad suurte kolooniatena väikestel meresaartel, kus tihedalt üksteise kõrval võib leiduda sadu pesi. Matsalu rahvuspargis asub suur randtiirude pesitsuskoloonia Puise nina lähistel Kakrarahul.
Randtiire võib siiski Läänemaa rannikul kohata õige mitmel pool. Nad on väga hästi vaadeldavad näiteks Põõsaspea neemel, kus võib kevadel ja suve lõpus jälgida ka nende arvukamat läbirännet.
Sarnaselt randtiirule on ka jõgitiir Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Siselahtedel ja suurematel järvedel on ta oluliselt arvukamaks ja sagedasemaks liigiks kui randtiir. Siiski võib jõgitiiru arvukalt kohata ka mererannikul.
Matsalu ja Haapsalu lahe ääres võib jõgitiiru vaadelda pea kõikjal. Arvukat kevad-ja sügisrännet saab jälgida Põõsaspea neemel ning Puise ninas.
Räusk on Läänemaa rannikul ja väikestel meresaartel väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Matsalu rahvuspargis kohtab räuska sageli Haeskas või Puise ninas. Väga tihti võib neid ringi lendamas näha veel Haapsalu linnas ning Saunja ja Tahu lahel.
Räusad pesitsevad väikeste kolooniatena mõnedel Väinamere piirkonna laidudel.
Kadakatäks on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Läänemaal on ta levinud eeskätt roostunud rannaniitudel ning kadastike ja põõsastikega rannakarjamaadel. Samuti pesitseb kadakatäkse rohkesti mosaiikses kultuurmaastikus, kus põldudel leidub ka põõsaribasid.
Kadakatäkse võib Matsalus kohata aprilli lõpust septembri alguseni. Nad on siin laialt levinud linnuliigiks, keda on hea vaadelda näiteks Puise poolsaarel, Penijõe matkarajal või Keemu sadama ümbruses. Kevadrändel peatub kadakatäkse rohkesti Spithami küla niidul, kus maikuu alguses võib kokku lugeda kümneid kadakatäkse.