Kiivitaja on Läänemaal arvukas läbirändaja ja pesitseja. Rändepeatust tegevaid kiivitajaid kohtab nii kevadel kui sügisel arvukalt ka Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ning põldudel.
Pesitsema asuvad kiivitajad Läänemaa rannaniitudele, põldudele ja ka rabadesse. Kiivitajaid võib Matsalus vaadelda mitmel pool. Eriti lähedalt võib neid imetleda Põgari-Sassi rannaniidu juures ja Haeska linnuvaatlustornist.
Punajalg-tilder on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Ta eelistab Matsalu rannikul tegutseda paikades, kus leidub hästi hooldatud rannaniite. Veel võib punajalg-tildreid Läänemaal kohata luhaniitudel ja rabades.
Matsalus on tegu laialt levinud linnuliigiga, keda saab hästi vaadelda näiteks Põgari-Sassi rannaniidul ja Haeska ning Keemu linnutornist.
Mudatilder on Läänemaa märgaladel tavaline läbirändaja ning siinsetes rabades väikesearvuline pesitseja. Mudatildreid kohtab Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses mitmel pool. Kõige enam peatub läbirändavaid mudatildreid Põgari-Sassi ja Haeska rannikul.
Pesitsevaid mudatildreid saab vaadelda näiteks Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.
Tumetilder on Läänemaa rannikualadel harilik läbirändaja. Kevadrändel peatuvaid isendeid võib näha aprillis ja mais. Juuni lõpus kohtab juba esimesi sügisrändel olevaid isendeid. Need on emaslinnud, kes on arktilistel pesitsusaladel munemise lõpetanud. Kuna haudumise ja poegade eest hoolitsemisega tegelevad isaslinnud, siis rändavadki emaslinnud pesitsusaladelt üsna kiiresti ära. Viimaseid tumetildreid kohtab siin veel oktoobris.
Teder on Läänemaa soodes ja sooheinamaadel esinev väikesearvuline kanaline. Tetre võib kohata ka Matsalu rahvuspargis – mõned isendid tulevad siinsele luhale, samuti maiustavad nad sageli kadakamarjadega.
Tetre võib Läänemaal sageli kohata Tuhu soo ümbruses, Matsalus näeb neid sagedamini Rannajõe vaateplatvormist.
Kadakatäks on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Läänemaal on ta levinud eeskätt roostunud rannaniitudel ning kadastike ja põõsastikega rannakarjamaadel. Samuti pesitseb kadakatäkse rohkesti mosaiikses kultuurmaastikus, kus põldudel leidub ka põõsaribasid.
Kadakatäkse võib Matsalus kohata aprilli lõpust septembri alguseni. Nad on siin laialt levinud linnuliigiks, keda on hea vaadelda näiteks Puise poolsaarel, Penijõe matkarajal või Keemu sadama ümbruses. Kevadrändel peatub kadakatäkse rohkesti Spithami küla niidul, kus maikuu alguses võib kokku lugeda kümneid kadakatäkse.
Rooruik on Läänemaal tavaline haudelind ja väikesearvuline talvitaja. Rooruik on peiduline roostikulind, keda on küll raske näha, kuid tema häält võib kuulda Läänemaal õige mitmel pool. Rooruika kuuleb Matsalus näiteks Rannajõe vaatetornist või Penijõe vaatetornist. Kõige parem on rooruikade kontserti nautida, aga Noarootsis Sutlepa mere linnutornidest.
Talvekuudel vaadeldakse rooruika sageli Haapsalu veepuhasti ümbruses.
Suurkoovitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Pesitsejana on see liik Läänemaal paraku taandumas. Neid võib pesitsemast leida veel kultuurrohumaadelt ja luhtadest. Samuti elavad üksikud paarid meie rabades. Rändel peatuvad suurkoovitajad toituvad sageli ka rannaniitudel.
Matsalus võib suurkoovitajat sagedamini kohata Haeskas, Põgaris ja Rannajõel ning samuti Penijõe matkarajal. Suurkoovitajate kevad- ja sügisrännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.
Hänilane on Läänemaa ranna-ja luhaniitudel ning roostunud meresaartel levinud haudelind ning siinsel rannikul tavaline läbirändaja. Matsalus võib hänilasi näha näiteks Penijõe matkarajal, Keemu ja Haeska vaatetornis ning Puise ninas. Hänilased on väga levinud ka Noarootsi poolsaare rannikul.
Läbirändavaid hänilasi võib kohata arvukalt näiteks Puise ninas ja Põõsaspea neemel.
Linavästrik on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Kohanemisvõimelise liigina võib teda nii Matsalus kui mujal Läänemaal kohata pea kõikjal. Kõige arvukamalt asustab ta siiski siinset külamaastikku, kus hooned talle rohkeid pesitsusvõimalusi pakuvad. Toituvaid linde kohtab sageli rannaniitudel või mererannikul.