Kiivitaja on Läänemaal arvukas läbirändaja ja pesitseja. Rändepeatust tegevaid kiivitajaid kohtab nii kevadel kui sügisel arvukalt ka Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ning põldudel.
Pesitsema asuvad kiivitajad Läänemaa rannaniitudele, põldudele ja ka rabadesse. Kiivitajaid võib Matsalus vaadelda mitmel pool. Eriti lähedalt võib neid imetleda Põgari-Sassi rannaniidu juures ja Haeska linnuvaatlustornist.
Punajalg-tilder on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Ta eelistab Matsalu rannikul tegutseda paikades, kus leidub hästi hooldatud rannaniite. Veel võib punajalg-tildreid Läänemaal kohata luhaniitudel ja rabades.
Matsalus on tegu laialt levinud linnuliigiga, keda saab hästi vaadelda näiteks Põgari-Sassi rannaniidul ja Haeska ning Keemu linnutornist.
Kadakatäks on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Läänemaal on ta levinud eeskätt roostunud rannaniitudel ning kadastike ja põõsastikega rannakarjamaadel. Samuti pesitseb kadakatäkse rohkesti mosaiikses kultuurmaastikus, kus põldudel leidub ka põõsaribasid.
Kadakatäkse võib Matsalus kohata aprilli lõpust septembri alguseni. Nad on siin laialt levinud linnuliigiks, keda on hea vaadelda näiteks Puise poolsaarel, Penijõe matkarajal või Keemu sadama ümbruses. Kevadrändel peatub kadakatäkse rohkesti Spithami küla niidul, kus maikuu alguses võib kokku lugeda kümneid kadakatäkse.
Rooruik on Läänemaal tavaline haudelind ja väikesearvuline talvitaja. Rooruik on peiduline roostikulind, keda on küll raske näha, kuid tema häält võib kuulda Läänemaal õige mitmel pool. Rooruika kuuleb Matsalus näiteks Rannajõe vaatetornist või Penijõe vaatetornist. Kõige parem on rooruikade kontserti nautida, aga Noarootsis Sutlepa mere linnutornidest.
Talvekuudel vaadeldakse rooruika sageli Haapsalu veepuhasti ümbruses.
Kormoran on Läänemaal arvukas läbirändaja ja lokaalse levikuga haudelind. Kevadel ja sügisel võib Haapsalu ja Matsalu lahel kormorane suurte parvedena. Matsalus on neid hea vaadelda Keemu vaatetornist või Puise ninast. Kevadel kalade kudemisajal kohtab kormorane arvukalt ka Kasari jõe ääres.
Kui veel sajandivahetusel elas Matsalu rahvuspargi laidudel tuhandeid paare kormorane, siis praeguseks on nad muutunud pesitsejana vähearvukaks. Üheks põhjuseks on merikotkaste tugev asurkond, kes pesitsuskolooniatest kormoranipoegi saagiks püüavad. Seetõttu jääbki kormorane Matsalu aladele vähe pesitsema. Küll võib kormoranide pesitsuskolooniat vaadelda Sutlepa mere ääres asuvast vaatlustornist.
Suurkoovitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Pesitsejana on see liik Läänemaal paraku taandumas. Neid võib pesitsemast leida veel kultuurrohumaadelt ja luhtadest. Samuti elavad üksikud paarid meie rabades. Rändel peatuvad suurkoovitajad toituvad sageli ka rannaniitudel.
Matsalus võib suurkoovitajat sagedamini kohata Haeskas, Põgaris ja Rannajõel ning samuti Penijõe matkarajal. Suurkoovitajate kevad- ja sügisrännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.
Hänilane on Läänemaa ranna-ja luhaniitudel ning roostunud meresaartel levinud haudelind ning siinsel rannikul tavaline läbirändaja. Matsalus võib hänilasi näha näiteks Penijõe matkarajal, Keemu ja Haeska vaatetornis ning Puise ninas. Hänilased on väga levinud ka Noarootsi poolsaare rannikul.
Läbirändavaid hänilasi võib kohata arvukalt näiteks Puise ninas ja Põõsaspea neemel.
Linavästrik on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Kohanemisvõimelise liigina võib teda nii Matsalus kui mujal Läänemaal kohata pea kõikjal. Kõige arvukamalt asustab ta siiski siinset külamaastikku, kus hooned talle rohkeid pesitsusvõimalusi pakuvad. Toituvaid linde kohtab sageli rannaniitudel või mererannikul.
Roo-ritsiklind on Läänemaal võrdlemisi arvukas, kuid võrdlemisi lokaalse levikuga roostikulind. Peamised pesitsusalad asuvad Matsalu rahvuspargis (umbes 3000 paari) ning Silma looduskaitsealal (300-500 paari), kus liik asustab eelkõige mosaiikseid vees kasvavaid roostikualasid. Roo-ritsiklindude siristamist on eriti valjult kuulda õhtuhämaruses. Parim aeg nende laulu kuulmiseks on aprilli lõpust juuni keskpaigani. Parimad kohad lindude kuulamiseks Matsalus on Kiideva sadam ning Kasari jõe suudmeala ning Noarootsis Sutlepa mere vaatetornid.
Naerukajakas on Läänemaal väga arvukas haudelind ja läbirändaja ning võrdlemisi vähearvukas talvitaja. Naerukajad pesitsevad suurte kolooniatena Läänemaa laidudel. Maakonna suurimaks pesitsuskolooniaks on Haapsalu Eeslahe laidudel asuv enam kui tuhande pesaga pesitsuskoloonia.
Naerukajakate rännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.