Läänemaal asuvad Matsalu ja Haapsalu laht on väikeluikedele üheks kõige olulisemaks rändeaegseks toitumisalaks. Nendel kahel märgalal peatub kevadel ja sügisel umbes kolmandik kõigist Euroopa väikeluikedest.
Väikeluikede kevadränne on kõige arvukam aprilli alguses ja keskpaigas, sügisel saabuvad esimesed isendid septembri lõpus ja peamine läbiränne kestab kogu oktoobri.
Rukkirääk on Läänemaa kultuurrohumaadel ja luhaniitudel tavaline haudelind. Kõrges taimestikus peituvat lindu pole kerge näha, kuid tema häält võib maist juuli keskpaigani tihti kuulda. Eriti häälekaks muutuvad rukkiräägud hämaruse saabudes.
Matsalus võib rukkirääkude kontserti nautida näiteks Rannajõe vaateplatvormilt või Suitsu jõe sillalt. Rahvuspargi territooriumil pesitseb umbes 300 paari.
Hilissügisest kevadeni on aul Läänemaal üks arvukamaid mereparte. Kevadel näeb arvukat aulide läbirännet Virtsus ja Puhtus, sügisel võib kümnete tuhandete aulide rännet vaadelda aga Põõsaspea neemel.
Maakonna looderannikule jäävad tuhanded aulid ka talvitama. Neid on hea vaadelda Dirhami sadamast või Põõsaspea neemelt. Paljud suuremad auliparved kogunevad toituma avameremadalikele, kus neid ei näe ka hea optikaga. Üheks selliseks oluliseks talviseks toitumisalaks on Osmussaare lähistel paiknev Neugrundi madalik.
Soo-loorkull on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad väikeste kolooniatena meie rabades – iseäranis Leidissoo ja Marimetsa raba ümbruses. Samuti pesitseb üksikuid soo-loorkulli Matsalu luhas. Saagijahile tulevad need röövlinnud, aga tihti ka põldudele.
Väga tihti õnnestub soo-loorkulle näha Rannajõe vaateplatvormilt.
Välja-loorkull on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja, üksikud isendid jäävad siia ka talveks. Läbirändel olevaid välja-loorkulle kohtab saagijahil põldudel ning luhaniitudel, aga mõnikord liuglevad ka roostike kohal.
Välja-loorkulle on hea vaadelda Rannajõe vaatetornist. Septembris ja oktoobris võib Puise ninas näha ka nende väikesearvulist läbirännet.
Roo-loorkull on Läänemaal levinud kõikjal, kus leidub talle pesitsemiseks sobilikke roostikke. Arvukamalt pesitseb teda Matsalu lahe ümbruses ning Silma looduskaitsealal.
Roo-loorkulli võib Matsalu rahvuspargis näha sageli Keemu, Suitsu ja Haeska vaatetornist. Samuti on roo-loorkulle hea vaadelda Sutlepa mere ääres asuvatest vaatlustornidest.
Valge-toonekurg on Läänemaal tavaline haudelind. Neid linde kohtab vähe üksnes maakonna põhjaosas, kus asuvad liigile pesitsemiseks ebasobilikud suured soo- ja metsamassiivid. Samuti väldivad nad pikalt merre ulatuvatel poolsaartel pesitsemist.
Matsalu rahvuspargis asustavad valge-toonekured tihedamalt lahe lõunakaldale jäävaid külasid ja asulaid. Tihti on nende pesad elektripostidel või vanade hoonete korstendel. Kui suve keskel hakatakse luhas heina niitma, siis koguneb sinna toituma ka kümneid valge-toonekurgi.
Liivatüll on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja ning tavaline haudelind. Matsalu rahvuspargi hooldatud madalmurused rannaniidud on nendele lindudele väga oluliseks pesitsuskohaks. Liivatülle võib märtsist oktoobrini kohata Matsalu rahvuspargis mitmel pool. Hästi on nad vaadeldavad Keemu ja Haeska vaatetornist või Põgari-Sassi bussipeatuse juures olevast parkmistaskust. Rändel peatuvaid liivatülle võibki kõige arvukamalt näha just Põgari-Sassi rannaniidul, aga ka Noarootsis Riguldi rannas.
Tutkas on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja. Üksikud tutkad jäävad Matsalu luha- ja rannaniitudele ka pesitsema.
Kõige parem aeg tutkaste jälgimiseks on aprilli lõpp ning mai algus, mil Matsalu rahvuspargi ja Silma looduskaitseala rannaniitudel peatub sadu tutkaid. Matsalus on tutkaid kõige parem vaadelda Haeskas ning Noarootsis Tahu rannaniidul.
Läänemaal võib kohata soorüdi kahte alamliiki – arvukat läbirändajat tundrarüdi ning väikesearvulist pesitsejat niidurüdi.
Arktilistel aladel pesitsevad tundrarüdid on Läänemaa rannikul arvukad läbirändajad. Kevadel mais ning suve lõpus juulist septembrini võib neid tihti kohata sadadest lindudest koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnutornist, Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parklast ning Puise ninast. Tundrarüdid on läbirändel arvukad ka Riguldi rannas ning Vormsis Austergrunne neemel.
Soorüdi teine alamliik – niidurüdi jääb Matsalu ja Silma looduskaitseala rannaniitudele pesitsema. Matsalu on niidurüdi kõige olulisem pesitsusala kogu Euroopas. Neid on hea vaadelda Haeska tornist või Põgari-Sassi rannaniidu servas olevast parklast.