Linavästrik on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Kohanemisvõimelise liigina võib teda nii Matsalus kui mujal Läänemaal kohata pea kõikjal. Kõige arvukamalt asustab ta siiski siinset külamaastikku, kus hooned talle rohkeid pesitsusvõimalusi pakuvad. Toituvaid linde kohtab sageli rannaniitudel või mererannikul.
Rohukoskel on Läänemaa rannikul tavaline läbirändaja ning väikesearvuline haudelind. Teda kohtab eelkõige mererannikul, siselahtedele satub see liik üsna harva. Matsalus on seetõttu rohukosklad kõige paremini vaadeldavad Puise ninas. Mitmed rohukoskla paarid jäävad pesitsema Puise poolsaare ümbruses asuvatele laidudele (näiteks Kakrarahule).
Rohukosklaid on eriti hea vaadelda, aga Põõsaspea neemel. Seal saab suve lõpus ja sügisel vaadelda ka nende läbirännet.
Jääkoskel on Läänemaal arvukas läbirändaja ning tavaline talvitaja ja haudelind. Jääkokslad on Matsalu ja Haapsalu lahel arvukad rändepeatujad varakevadel ning hilissügisel. Nad on ühed esimesed veelinnud, kes vabaveealadele kogunevad ja ühed viimastest, kes lahesoppide jäätudes lahkuvad. Rändel peatuvaid jääkosklaid on hea vaadelda Puises või Keemus. Hilissügisel – oktoobris ja novembris koondub sadu jääkosklaid ka Haapsalu Tagalahele. Talvitavad jääkosklad koonduvad arvukamalt Põõsaspea neeme ja Dirhami sadama ümbruses.
Väikekoskel on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja ja talvitaja. Arvukam kevadränne leiab aset märtsi kekspaigast mai alguseni ning sügisel oktoobris ja novembris. Rändel peatuvad väikekosklad eelistavad toituda eelkõige siselahtedel, vähemal määral ka suurematel järvedel. Matsalus on väikekosklat kõige tõenäolisem kohata Haeska või Keemu vaatetornist. Lisaks võib neid kergesti vaadelda ka Haapsalu Promenaadilt või Saunja lahe ääres olevatest vaatlustornidest. Talvitavad väikekosklad koonduvad kõige arvukamalt Vormsi põhjarannikule.
Roo-ritsiklind on Läänemaal võrdlemisi arvukas, kuid võrdlemisi lokaalse levikuga roostikulind. Peamised pesitsusalad asuvad Matsalu rahvuspargis (umbes 3000 paari) ning Silma looduskaitsealal (300-500 paari), kus liik asustab eelkõige mosaiikseid vees kasvavaid roostikualasid. Roo-ritsiklindude siristamist on eriti valjult kuulda õhtuhämaruses. Parim aeg nende laulu kuulmiseks on aprilli lõpust juuni keskpaigani. Parimad kohad lindude kuulamiseks Matsalus on Kiideva sadam ning Kasari jõe suudmeala ning Noarootsis Sutlepa mere vaatetornid.
Mustsaba-vigle on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Mustsaba-vigled pesitsevad Läänemaal nii rannaniitudel kui ka rabades. Haudelinnuna on ta arvukaim Läänemaa Suursoos ning Marimetsa rabas. Üksikuid paare pesitseb ka Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses hooldatud rannaniitudel.
Läbirändel peatuvaid mustsaba-viglesid kohtab arvukamalt Haeskas ja Põgaris, pesitsusajal võib neid sageli näha ka Puise poolsaarel.
Vöötsaba-vigle on Läänemaa rannikul vähearvukas läbirändaja. Nagu paljud teisedki kahlajad, kogunevad ka vöötsaba-vigled toituma randadesse, kus paljanduvad mudaväljad või leidub rohkesti adru. Matsalus võib läbirändavaid vöötsaba-viglesid sagedamini kohata Põgaris ning Puise ninal. Lisaks näeb neid sageli Osmussaare läänerannikul, Austergrünne neemel Vormsis ning Riguldi rannas.
Suurimaid rändesalkasid võib kohata eelkõige hiliskevadel aprilli keskpaigast juuni alguseni. Sügisrändel olevaid linde näeb arvukamalt juuli lõpust oktoobri keskpaigani.
Naerukajakas on Läänemaal väga arvukas haudelind ja läbirändaja ning võrdlemisi vähearvukas talvitaja. Naerukajad pesitsevad suurte kolooniatena Läänemaa laidudel. Maakonna suurimaks pesitsuskolooniaks on Haapsalu Eeslahe laidudel asuv enam kui tuhande pesaga pesitsuskoloonia.
Naerukajakate rännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.
Merikajakas on Läänemaa rannikul tavaline, kuid kõikjal võrdlemisi väikesearvuline kajakaliik. Merikajakaid kohtab nii mererannikul, siselahtedel kui ka rannikujärvedel. Matsalu rahvuspargis saab neid vaadelda näiteks Keemu ja Puise sadamate juures, aga ka Haeskas ning Põgari-Sassis. Levinud on merikajakad ka Haapsalus ja Noarootsi piirkonnas.
Väga tihti istuvad merikajakad suurtel kividel, kus neid saab pikalt jälgida.
Kalakajakas on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Talvitavad linnud liiguvad avamerel kalalaevade kannul ning puhkavad tihti Dirhami sadamas.
Matsalu rahvuspargis pesitsevad kalakajakad valdavalt meresaartel, kuid mitmed linnud on endale pesakoha leidnud ka vanade taluhoonete või paadikuuride rookatustel. Üks suurimaid kalakajaka kolooniad asub, aga Puise nina lähistel Kakrarahul. Seal on alates 1970. aastatest tegeletud ka väga põhjalike kalakajakate uuringutega.