Rannajõe vaateplatvorm

Rannajõe asub otse Haapsalu-Lihula maantee kõrval. Vaateplatvormilt avaneb hea vaade Matsalu avaratele luhaniitudele (üleujutatud on niiduala väga lühikest aega, enamasti varakevadel). Kevadel ja sügisel tasub siia tulla varahommikul või õhtul enne loojangut – siis võib näha arvukat hanede ja laglede ülelendu. Sügisel koonduvad Rannajõe luhale ööbima tuhanded sookured.

Päevasel ajal on Rannajõe vaatetorn üks Matsalu parimaid vaatluskohti röövlindude jälgimiseks. Saagijahil võib kohata näiteks välja- ja soo-loorkulli, hiireviud, väike-konnakotkast ja tuuletallajat.

  • Kõik
  • H
  • J
  • K
  • L
  • M
  • N
  • P
  • R
  • S
  • T
  • V

Kiivitaja

Kiivitaja on Läänemaal arvukas läbirändaja ja pesitseja. Rändepeatust tegevaid kiivitajaid kohtab nii kevadel kui sügisel arvukalt ka Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ning põldudel.
Pesitsema asuvad kiivitajad Läänemaa rannaniitudele, põldudele ja ka rabadesse. Kiivitajaid võib Matsalus vaadelda mitmel pool. Eriti lähedalt võib neid imetleda Põgari-Sassi rannaniidu juures ja Haeska linnuvaatlustornist.

Punajalg-tilder

Punajalg-tilder on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Ta eelistab Matsalu rannikul tegutseda paikades, kus leidub hästi hooldatud rannaniite. Veel võib punajalg-tildreid Läänemaal kohata luhaniitudel ja rabades.
Matsalus on tegu laialt levinud linnuliigiga, keda saab hästi vaadelda näiteks Põgari-Sassi rannaniidul ja Haeska ning Keemu linnutornist.

Mudatilder

Mudatilder on Läänemaa märgaladel tavaline läbirändaja ning siinsetes rabades väikesearvuline pesitseja. Mudatildreid kohtab Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses mitmel pool. Kõige enam peatub läbirändavaid mudatildreid Põgari-Sassi ja Haeska rannikul.
Pesitsevaid mudatildreid saab vaadelda näiteks Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.

Tumetilder

Tumetilder on Läänemaa rannikualadel harilik läbirändaja. Kevadrändel peatuvaid isendeid võib näha aprillis ja mais. Juuni lõpus kohtab juba esimesi sügisrändel olevaid isendeid. Need on emaslinnud, kes on arktilistel pesitsusaladel munemise lõpetanud. Kuna haudumise ja poegade eest hoolitsemisega tegelevad isaslinnud, siis rändavadki emaslinnud pesitsusaladelt üsna kiiresti ära. Viimaseid tumetildreid kohtab siin veel oktoobris.

Teder

Teder on Läänemaa soodes ja sooheinamaadel esinev väikesearvuline kanaline. Tetre võib kohata ka Matsalu rahvuspargis – mõned isendid tulevad siinsele luhale, samuti maiustavad nad sageli kadakamarjadega.
Tetre võib Läänemaal sageli kohata Tuhu soo ümbruses, Matsalus näeb neid sagedamini Rannajõe vaateplatvormist.

Kadakatäks

Kadakatäks on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Läänemaal on ta levinud eeskätt roostunud rannaniitudel ning kadastike ja põõsastikega rannakarjamaadel. Samuti pesitseb kadakatäkse rohkesti mosaiikses kultuurmaastikus, kus põldudel leidub ka põõsaribasid.
Kadakatäkse võib Matsalus kohata aprilli lõpust septembri alguseni. Nad on siin laialt levinud linnuliigiks, keda on hea vaadelda näiteks Puise poolsaarel, Penijõe matkarajal või Keemu sadama ümbruses. Kevadrändel peatub kadakatäkse rohkesti Spithami küla niidul, kus maikuu alguses võib kokku lugeda kümneid kadakatäkse.

Rooruik

Rooruik on Läänemaal tavaline haudelind ja väikesearvuline talvitaja. Rooruik on peiduline roostikulind, keda on küll raske näha, kuid tema häält võib kuulda Läänemaal õige mitmel pool. Rooruika kuuleb Matsalus näiteks Rannajõe vaatetornist või Penijõe vaatetornist. Kõige parem on rooruikade kontserti nautida, aga Noarootsis Sutlepa mere linnutornidest.
Talvekuudel vaadeldakse rooruika sageli Haapsalu veepuhasti ümbruses.

Suurkoovitaja

Suurkoovitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Pesitsejana on see liik Läänemaal paraku taandumas. Neid võib pesitsemast leida veel kultuurrohumaadelt ja luhtadest. Samuti elavad üksikud paarid meie rabades. Rändel peatuvad suurkoovitajad toituvad sageli ka rannaniitudel.
Matsalus võib suurkoovitajat sagedamini kohata Haeskas, Põgaris ja Rannajõel ning samuti Penijõe matkarajal. Suurkoovitajate kevad- ja sügisrännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.

Hänilane

Hänilane on Läänemaa ranna-ja luhaniitudel ning roostunud meresaartel levinud haudelind ning siinsel rannikul tavaline läbirändaja. Matsalus võib hänilasi näha näiteks Penijõe matkarajal, Keemu ja Haeska vaatetornis ning Puise ninas. Hänilased on väga levinud ka Noarootsi poolsaare rannikul.
Läbirändavaid hänilasi võib kohata arvukalt näiteks Puise ninas ja Põõsaspea neemel.

Linavästrik

Linavästrik on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Kohanemisvõimelise liigina võib teda nii Matsalus kui mujal Läänemaal kohata pea kõikjal. Kõige arvukamalt asustab ta siiski siinset külamaastikku, kus hooned talle rohkeid pesitsusvõimalusi pakuvad. Toituvaid linde kohtab sageli rannaniitudel või mererannikul.

Jääkoskel

Jääkoskel on Läänemaal arvukas läbirändaja ning tavaline talvitaja ja haudelind. Jääkokslad on Matsalu ja Haapsalu lahel arvukad rändepeatujad varakevadel ning hilissügisel. Nad on ühed esimesed veelinnud, kes vabaveealadele kogunevad ja ühed viimastest, kes lahesoppide jäätudes lahkuvad. Rändel peatuvaid jääkosklaid on hea vaadelda Puises või Keemus. Hilissügisel – oktoobris ja novembris koondub sadu jääkosklaid ka Haapsalu Tagalahele. Talvitavad jääkosklad koonduvad arvukamalt Põõsaspea neeme ja Dirhami sadama ümbruses.

Mustsaba-vigle

Mustsaba-vigle on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Mustsaba-vigled pesitsevad Läänemaal nii rannaniitudel kui ka rabades. Haudelinnuna on ta arvukaim Läänemaa Suursoos ning Marimetsa rabas. Üksikuid paare pesitseb ka Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses hooldatud rannaniitudel.
Läbirändel peatuvaid mustsaba-viglesid kohtab arvukamalt Haeskas ja Põgaris, pesitsusajal võib neid sageli näha ka Puise poolsaarel.

Naerukajakas

Naerukajakas on Läänemaal väga arvukas haudelind ja läbirändaja ning võrdlemisi vähearvukas talvitaja. Naerukajad pesitsevad suurte kolooniatena Läänemaa laidudel. Maakonna suurimaks pesitsuskolooniaks on Haapsalu Eeslahe laidudel asuv enam kui tuhande pesaga pesitsuskoloonia.
Naerukajakate rännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.

Kalakajakas

Kalakajakas on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Talvitavad linnud liiguvad avamerel kalalaevade kannul ning puhkavad tihti Dirhami sadamas.
Matsalu rahvuspargis pesitsevad kalakajakad valdavalt meresaartel, kuid mitmed linnud on endale pesakoha leidnud ka vanade taluhoonete või paadikuuride rookatustel. Üks suurimaid kalakajaka kolooniad asub, aga Puise nina lähistel Kakrarahul. Seal on alates 1970. aastatest tegeletud ka väga põhjalike kalakajakate uuringutega.

Hõbekajakas

Hõbekajakas on Läänemaal tavaline haudelind ja arvukas läbirändaja. Talvitavad linnud koonduvad eelkõige sadamate, iseäranis Dirhami lähiümbrusesse.
Matsalus kohtab hõbekajakaid arvukamalt nendes vaatluskohtades, mille lähedal asub neile pesitsemiseks sobilikke väikeseid meresaari. Nii on hõbekajakaid kõige rohkem näha Puise ninas ja Keemu sadamas. Siiski ei jää need linnud märkamata ka maakonna teistes rannikuäärsetes vaatluspaikades.

Hallõgija

Hallõgija on Läänemaal väikesearvuline haudelind, läbirändaja ja talvitaja. Kõige lihtsam on hallõgijaid Läänemaal vaadelda väljaspool lindude pesitsusaega septembrist aprillini, mil neid linde kohtab sageli kultuurmaastikus või mererannikul. Sel ajal tasub ringi sõita põllumaastikus, kus linnud tihti elektriliinil või põõsaladvas saaki varitsevad.
Pesitsema asuvad hallõgijad meie rabadesse. Teda võib suvekuudel näha Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija on Läänemaal tavaline haudelind. Teda kohtab nii põõsastikega talumaastikus kui rannakadastikes. Matsalus võib punaselg-õgijaid vaadelda õige mitmel pool. Rohkesti pesitseb neid näiteks Puise poolsaarel, kus teeäärsetes põõsastikes pesitsevaid linde on kerge vaadelda.

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke on Läänemaal arvukas ja üldlevinud haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad Matsalu rahvuspargis talude ja vanade paadikuuride ümbruses. Eriti rohkesti pesitseb suitsupääsukesi, aga karjalautade juures.
Suve lõpus kogunevad suitsupääsukesed õhtuti suurte parvedena Matsalu ja Haapsalu lahe roostikesse ööbima. Siis võib mõnikord päikeseloojangu eel end pilliroovartele puhkama sättida tuhandeid isendeid. Meie rahvuslinnu rännet on võimalik septembris jälgida eelkõige Puise ninas.

Merikotkas

Merikotkas on röövlind, keda kohtamata on Matsalu või Haapsalu lahe äärest raske lahkuda. Kui merelahe äärde jõudes vaadata üle suuremad kivid, siis suure tõenäosusega leiab mõnelt selliselt istumas ka merikotka.
Eriti tihti õnnestub merikotkaid vaadelda Matsalus Haeskas, Keemus ja Põgaris ning Silma looduskaitsealale jäävatel Haapsalu Tagalahel ja Saunja lahel. Talvel koonduvad Läänemaal talvitavad merikotkad rannikulõikudele, kus leidub lahtist vett ja peatuvaid veelinde.

Sookurg

Sookurg on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Sookurgede valjuhäälset paarishüüdu võib kuulda juba märtsikuu alguses. Oma pesa rajavad nad niisketesse elupaikadesse, et pesa kiskjate eest paremini kaitsta. Siiski näeb ka pesitsusajal sookurgi põldudel toitumas.
Sügisel septembris jõuavad Läänemaale lisaks kohalikele sookurgedele ka Soomes pesitsevad linnud. Sel ajal võib põldudel näha suuri sookurgede rändeparvi. Erilist vaatemängu pakub sügisõhtutel aga sookurgede ööbimislennu jälgimine. Päikeseloojangu eelsetel tundidel suundub Matsalu ja Haapsalu lahele ööbima tuhandeid sookurgi. Mõnel õhtul võib lindude arv Matsalu lahel küündida ligi 20 000 linnuni. Nende vaatlemiseks tasub külastada Rannajõe või Haeska vaatlustorni.

Rohunepp

Rohunepp on Matsalu luhaniidu väikesearvuline pesitseja. Rahvuspargi territooriumil pesitseva asurkonna suuruseks on umbes 50 isaslindu. Mujal Läänemaal on tegu väga haruldase haudelinnuga. Rangelt kaitstava linnuliigina on täpsed mängukohad salastatud.

Tikutaja

Tikutaja on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tikutajaid kohtab rannaniitudel, adru-ja vetikavallidega kaetud mererannikul ning isegi niisketel karjamaadel. Matsalus on tikutaja laialdase levikuga linnuliik. Tikutajaid on hea vaadelda Põgaris ja Haeskas ning Noarootsis Riguldi rannas ja Tahu rannaniidul. Kevadõhtutel on tikutajate mängulendu hea jälgida ka Penijõe või Tuhu soo matkarajal.

Tuuletallaja

Tuuletallaja on Läänemaa kultuurmaastikus hajusalt levinud, kuid siiski võrdlemisi tavaline pistrikuline. Pesitsevaid linde kohtab saagijahil põldudel ja Matsalu luhas. Väga tihti õnnestub neid vaadelda Rannajõe vaateplatvormilt. Läbirändavaid tuuletallajaid võib sügisel septembris sageli kohata Puise ninas.

Rabapistrik

Rabapistrik on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja. Eelkõige võib rabapistrikut siin vaadelda sügisel septembris ja oktoobris, harvem kevadrändel maikuus. Rabapistrikud peavad sageli jahti rannaniidu ja veepiiril toituvatele kahlajatele ning väiksematele partidele.
Kõige tõenäolisem on neid kohata Haeskas, Põgaris ja Puise ninas. Möödunud sajandi keskpaigas pesitses rabapistrik Läänemaal asuvas Marimetsa rabas, kuid käesoleval sajandil ei ole tema pesitsemist õnnestunud tõestada.

Hõbehaigur

Hõbehaigur on Läänemaal tänapäeval harilik läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. See lõunapoolne haigruliik on siinsetel märgaladel uustulnuk, keda hakati Läänemaal regulaarselt kohtama alles 21. sajandi algusaastatel. Praeguseks on hõbehaigur paljudes paikades muutunud oma lähisugulasest hallhaigrust isegi arvukamaks.
Hõbehaigruid võib Matsalu ja Haapsalu lahel kohata mõnikord isegi paarisajast linnust koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnuvaatlustornist või Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parkimistaskust, samuti Noarootsis Sutlepa mere ja Tahu lahe vaatlustornidest.

Räästapääsuke

Räästapääsuke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid pesitseb kõikjal, kus leidub pesa rajamiseks sobivaid räästaaluseid. Matsalu rahvuspargis pesitseb räästapääsukesi arvukalt Puise ja Keemu sadama ümbruses. Sügisel augusti lõpus ja septembri alguses võib vaadelda räästapääsukeste arvukat läbirännet Puise nina vaateplatvormilt.

Kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik on Matsalu ja Haapsalu lahe roostikes ning väikestel meresaartel pesitsevatest veelindudest arvukaim. Eriti arvukalt võib kühmnokk-luiki kohata kevadel ja sügisel, mil siia kogunevad toituma tuhanded isendid.
Suurimaid kühmnokk-luikede rändepeatuskogumeid võib vaadelda Haeska ja Keemu linnuvaatlustornist ning Silma looduskaitsealal Tahu ja Saunja linnutornidest.

Laululuik

Laululuik on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja tavaline läbirändaja. Kevadel ja sügisel peatub laululuiki kõige arvukamalt Matsalu ning Haapsalu lahel. Varakevadel kui siselahed on veel osaliselt jääs tulevad häälekad laululuiged tihti ka põldudele toituma.
Kõige parem on laululuiki vaadelda Haeska ja Keemu vaatetornist ja Haapsalu Promenaadilt. Talvitama jäänud laululuiged tegutsevad eelkõige Noarootsi poolsaare ja Vormsi saart ümbritseval rannikul.

Väikeluik

Läänemaal asuvad Matsalu ja Haapsalu laht on väikeluikedele üheks kõige olulisemaks rändeaegseks toitumisalaks. Nendel kahel märgalal peatub kevadel ja sügisel umbes kolmandik kõigist Euroopa väikeluikedest.

Väikeluikede kevadränne on kõige arvukam aprilli alguses ja keskpaigas, sügisel saabuvad esimesed isendid septembri lõpus ja peamine läbiränne kestab kogu oktoobri.

Rukkirääk

Rukkirääk on Läänemaa kultuurrohumaadel ja luhaniitudel tavaline haudelind. Kõrges taimestikus peituvat lindu pole kerge näha, kuid tema häält võib maist juuli keskpaigani tihti kuulda. Eriti häälekaks muutuvad rukkiräägud hämaruse saabudes.

Matsalus võib rukkirääkude kontserti nautida näiteks Rannajõe vaateplatvormilt või Suitsu jõe sillalt. Rahvuspargi territooriumil pesitseb umbes 300 paari.

Soo-loorkull

Soo-loorkull on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning läbirändaja. Nad pesitsevad väikeste kolooniatena meie rabades – iseäranis Leidissoo ja Marimetsa raba ümbruses. Samuti pesitseb üksikuid soo-loorkulli Matsalu luhas. Saagijahile tulevad need röövlinnud, aga tihti ka põldudele.

Väga tihti õnnestub soo-loorkulle näha Rannajõe vaateplatvormilt.

Välja-loorkull

Välja-loorkull on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja, üksikud isendid jäävad siia ka talveks. Läbirändel olevaid välja-loorkulle kohtab saagijahil põldudel ning luhaniitudel, aga mõnikord liuglevad ka roostike kohal.

Välja-loorkulle on hea vaadelda Rannajõe vaatetornist. Septembris ja oktoobris võib Puise ninas näha ka nende väikesearvulist läbirännet.

Roo-loorkull

Roo-loorkull on Läänemaal levinud kõikjal, kus leidub talle pesitsemiseks sobilikke roostikke. Arvukamalt pesitseb teda Matsalu lahe ümbruses ning Silma looduskaitsealal.
Roo-loorkulli võib Matsalu rahvuspargis näha sageli Keemu, Suitsu ja Haeska vaatetornist. Samuti on roo-loorkulle hea vaadelda Sutlepa mere ääres asuvatest vaatlustornidest.

Valge-toonekurg

Valge-toonekurg on Läänemaal tavaline haudelind. Neid linde kohtab vähe üksnes maakonna põhjaosas, kus asuvad liigile pesitsemiseks ebasobilikud suured soo- ja metsamassiivid. Samuti väldivad nad pikalt merre ulatuvatel poolsaartel pesitsemist.
Matsalu rahvuspargis asustavad valge-toonekured tihedamalt lahe lõunakaldale jäävaid külasid ja asulaid. Tihti on nende pesad elektripostidel või vanade hoonete korstendel. Kui suve keskel hakatakse luhas heina niitma, siis koguneb sinna toituma ka kümneid valge-toonekurgi.

Tutkas

Tutkas on Läänemaa rannikul arvukas läbirändaja. Üksikud tutkad jäävad Matsalu luha- ja rannaniitudele ka pesitsema.

Kõige parem aeg tutkaste jälgimiseks on aprilli lõpp ning mai algus, mil Matsalu rahvuspargi ja Silma looduskaitseala rannaniitudel peatub sadu tutkaid. Matsalus on tutkaid kõige parem vaadelda Haeskas ning Noarootsis Tahu rannaniidul.

Hiireviu

Nagu mujalgi Eestis on hiireviu ka Läänemaal kõige arvukam röövlind. Elektripostidel japõõsa otsas saaki varitsevaid või taevalaotuses tiirutavaid hiireviusid võib kohata Läänemaal kõikjal. Kõige arvukamalt näeb neid mosaiikses kultuurmaastikus, kus väikesed metsatukad vahelduvad põllumaastikega.

Kõige sagedamini kohtab hiireviusid märtsist oktoobrini, kuid Läänemaale jääb kümneid isendeid ka talvekuudeks.

Sõtkas

Sõtkas on Läänemaal arvukas läbirändaja ja talvitaja ning tavaline haudelind. Kevadel ja sügisel peatub sõtkaid arvukalt nii Matsalu kui Haapsalu lahel. Pesitsema asunud sõtkaid võib näha rabalaugastel, mõisatiikidel või metsajärvedel. Seal otsivad sõtkad endale pesakohaks enamasti mõne vana musträhni pesaõõnsuse.

Talvel kogunevad sõtkad suurte parvedena jäätumata mererannikule. Kõige olulisemad sõtkaste talvitusalad Läänemaal paiknevad Põõsaspea neeme ümbruses. Mõnel aastal talvitab siin ligi paar tuhat lindu.

Valgepõsk-lagle

Valgepõsk-lagle on kevadel aprillist mai keskpaigani ja sügisel septembris-oktoobris Matsalu lahe ääres üks arvukamaid läbirändajaid. Matsalus peatub igal kevadel ligikaudu 100 000 valgepõsk-laglet.

Suurimaid lagleparvi võib vaadelda Haeska, Keemu ning Põgari-Sassi rannaniidul. Tuhandeid valgepõsk-laglesid peatub ka Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.

Tuttvart

Tuttvart on Läänemaal arvukas haudelind ja läbirändaja. Rändel peatuvaid tuttvarte võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning Sutlepa merel. Enamasti on peatuvaid linde kõige rohkem näha aprillis ja septembris.

Tuttvardid pesitsevad roostikes ning väikestel meresaartel.

Hallhaigur

Hallhaigur on Läänemaal tavaline läbirändaja ning lokaalselt levinud haudelind. Neid linde võib näha Läänemaal kõikjal veekogude ääres. Kõige enam tegutseb neid siiski Matsalu ja Haapsalu lahel, kus kümned linnud toitumas käivad. Toituvaid hallhaigruid on hea vaadelda Matsalu lahe ääres või Silma looduskaitsealal asuvatest linnuvaatlustornidest.

Läänemaal – Laikmaa majamuuseumi lähistel asub ka Eesti suurim hallhaigru pesitsuskoloonia, kus pesitseb umbes 300 paari. Hallhaigru pesitsuskolooniat saab näha ka Matsalu mõisapargis.

Piiritaja

Piiritaja on Läänemaal üldlevinud haudelind ja tavaline läbirändaja. Hea lendajana võib piiritajat kohata pea kõikjal – kuid kõige rohkem on neid siiski linnade ja suuremate asulate ümbruses. Nii on Läänemaal piiritajaid kõige rohkem Haapsalus, kus nad leiavad endale sobilikud pesitsusvõimalused paneelmajade ventilatsiooniavades. Rände ajal kohtab piiritajaid arvukamalt ka rannikul.

Piiritajate sügisrännet võib juuli lõpus ja augustis vaadelda näiteks Puise ninas või Põõsaspea neemel.

Rabahani

Rabahani on kevadel ja sügisel Läänemaal arvukas läbirändaja, keda võib vaadelda Matsalu ja Haapsalu lahel ning nende lähiümbruses asuvatel põldudel. Enamasti seltsivad rabahaned ühes oma arvukamate lähisugulaste – suur-laukhanedega.

Rabahanesid on hea vaadelda Haeka ja Rannajõe vaatetornist või Saunja lahe ääres asuvast Kirimäe linnutornist.

Hallhani

Hallhani on Läänemaa rannikul ja rannikujärvedel tavaline haudelind ja läbirändaja. Kevadel asuvad saabunud linnud koheselt pesitsema Matsalu ja Haapsalu lahte ning Noarootsi järvi ümbritsevas roostikes. Mitmed hallhanepaarid rajavad oma pesa ka Väinamere laidudele.

Suve teisel poolel – juulis ja augustis moodustavad hallhaned suuremaid peatuskogumeid. Sel ajal koosnevad siinsed haneparved peaaegu eranditult üksnes hallhanedest. Neid võib vaadelda siin oktoobri alguseni, kuid siis seltsivad nendega ka tundraaladelt saabunud teised haneliigid.

Hallhanesid on hea vaadelda Haeskas ja Põgaris, samuti Saunja lahe ja Sutlepa mere linnuvaatlustornidest.

Suur-laukhani

Suur-laukhani on Läänemaal nii kevadel kui sügisel väga arvukas läbirändaja. Varahommikutel ja õhtutundidel peatuvad linnud põldudel või toituvad rannaniitudel. Päeval ja öösel puhkavad linnud, aga lahesoppides ning üleujutatud luhtades.

Matsalu rahvuspargis peatub suur-laukhanesid kõige arvukamalt aprillis, mil võib tihti vaadelda tuhandetest lindudest koosnevaid parvesid. Neid on hea vaadelda Haeska ja Keemu vaatlustornist või Rannajõe vaateplatvormilt. Samuti peatub tuhandeid laukhanesid Silma looduskaitsealale jäävatel Saunja ja Tahu lahel.

Rägapart

Rägapart on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Võrreldes teiste ujupartidega on tema arvukus oluliselt tagasihoidlikum.

Läänemaal pesitsevad rägapardid eelkõige rannaniitudel. Läbirändel peatuvaid linde võib kohata siselahtedel, üleujutatud luhaaladel ja mõnikord isegi mõisapargis olevatel tiikidel. Rägapardid on kõige paremini vaadeldavad Haeskas ja Puise ninas, samuti Silma looduskaitsealal Kirimäe poolsaarel asuvast linnuvaatlustornist.

Sinikael-part

Sinikael-part on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Neid võib kohata isegi metsakraavidel ja vesistel heinamaadel, aga kõige arvukamalt näeb neid muidugi madalaveelistel siselahtedel.

Matsalu rahvuspargis võib sinikael-parte kohata kõikjal, kus leidub kasvõi mõnigi väiksem veekogu.

Viupart

Viupart on Läänemaal väga arvukas läbirändaja, kuid pesitsema linnud siia ei jää. Matsalu ja Haapsalu lahel on kevadel ja sügisel tegu ülekaalukalt kõige arvukama ujupardiga. Kevadel peatuvad viupardid meelsasti ka Matsalu üleujutatud luhaaladel.

Kõige suuremaid viupartide rändekogumeid saab näha Haeska linnutornist. Sügiseti võib Haapsalu Tagalahel peatuvaid tuhandeid viuparte vaadelda ka Haapsalu rannapromenaadilt

Piilpart

Piilpart on Läänemaal väikesearvuline haudelind ning arvukas läbirändaja. Piilparte võib kohata mitmel pool Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses. Rändel peatuvad piilpardid armastavad tihti peatuda ka rannaniidul olevatel veelompidel.

Kevadel ja sügisel koondub piilparte kõige arvukamalt Haeska rannikule. Samuti peatub piilparte rohkesti Noarootsis Tahu lahel.

Pesitsevaid piilparte võib kohata Matsalu ja Noarootsi rannaniitudel. Samuti pesitseb neid väikesearvuliselt Läänemaal Marimetsa raba laugaste ümbruses.

Luitsnokk-part

Luitsnokk-part on Läänemaal väiksearvuline haudelind ning läbirändaja. Neid võib kohata aprillist oktoobrini. Kuigi luitsnokk-part on Matsalu ja Haapsalu lahel tavaline rändepeatuja, jääb tema arvukus enamike teiste ujupartide kõrval siiski tagasihoidlkuks. Linde näeb sageli Haeska ja Keemu vaatlustornist või Puise ninast.

Luitsnokk-pardid pesitsevad valdavalt Matsalu ja Hullo lahe ning Väinamere laidudel.

Soopart

Soopart on Matsalu lahel ja Silma looduskaitsealal arvukas läbirändaja. Siinsed lahesopid on madalaveelised, mis pakuvad neile ujupartidele soodsaid toitumisvõimalusi.

Matsalus on sooparte kõige parem vaadelda Haeska linnuvaatlustornist. Kevadrändel aprillis võib siit vaadelda kuni 5000 lindu. Teine oluline rändepeatusala soopartidele asub Noarootsis Tahu lahel. Kevadel peatub sooparte Läänemaa siselahtedel arvukamalt aprillis, sügiseti augusti ja septembris.

Põldlõoke

Põldlõoke on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Ainuüksi Matsalu rahvuspargi põldudel ning luha- ja rannaniitudel pesitseb ligi 3000 paari põldlõokesi.

Kevadel on põldlõoke üks meie esimesi kevadekuulutajaid, kelle esimesed isendid saabuvad Matsalusse tihti juba veebruari lõpus. Põldlõokesi kohtab Läänemaal oktoobri lõpuni, kuid nende rõõmsat lõõritamist kuuleb vaid suve keskpaigani.

Vihitaja

Vihitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Läbirändel olevaid vihitajaid kohtab sageli mererannikul, kus nad adruvallidel või rannalähedastel kividel peatuvad. Nii kevadel kui sügisel kohtab läbirändel olevaid vihitajaid sageli näiteks Puise ninas, Haeskas, Keemus ja Põõsaspea neemel.

Pesitsusajal kohtab vihitajaid Läänemaal järvede kallastel ja kruusakarjäärides olevatel veesilmadel ning Kasari jõel.

Raudkull

Raudkull on Läänemaal harilik haudelind ja läbirändaja ning väikesearvuline talvitaja. Eriti sageli kohtab raudkulle Läänemaal septembris ja oktoobri alguses, mil linnud ühes suurte värvuliste parvedega rändele asuvad. Talvekuudel võib raudkulle kohata eelkõige asulate juures, kus nad jahivad lindude toitmiskohtasid külastavaid värvulisi.