Hänilane on Läänemaa ranna-ja luhaniitudel ning roostunud meresaartel levinud haudelind ning siinsel rannikul tavaline läbirändaja. Matsalus võib hänilasi näha näiteks Penijõe matkarajal, Keemu ja Haeska vaatetornis ning Puise ninas. Hänilased on väga levinud ka Noarootsi poolsaare rannikul.
Läbirändavaid hänilasi võib kohata arvukalt näiteks Puise ninas ja Põõsaspea neemel.
Hõbekajakas on Läänemaal tavaline haudelind ja arvukas läbirändaja. Talvitavad linnud koonduvad eelkõige sadamate, iseäranis Dirhami lähiümbrusesse.
Matsalus kohtab hõbekajakaid arvukamalt nendes vaatluskohtades, mille lähedal asub neile pesitsemiseks sobilikke väikeseid meresaari. Nii on hõbekajakaid kõige rohkem näha Puise ninas ja Keemu sadamas. Siiski ei jää need linnud märkamata ka maakonna teistes rannikuäärsetes vaatluspaikades.
Hallõgija on Läänemaal väikesearvuline haudelind, läbirändaja ja talvitaja. Kõige lihtsam on hallõgijaid Läänemaal vaadelda väljaspool lindude pesitsusaega septembrist aprillini, mil neid linde kohtab sageli kultuurmaastikus või mererannikul. Sel ajal tasub ringi sõita põllumaastikus, kus linnud tihti elektriliinil või põõsaladvas saaki varitsevad.
Pesitsema asuvad hallõgijad meie rabadesse. Teda võib suvekuudel näha Tuhu soo või Marimetsa raba matkarajal.
Hõbehaigur on Läänemaal tänapäeval harilik läbirändaja ja väikesearvuline haudelind. See lõunapoolne haigruliik on siinsetel märgaladel uustulnuk, keda hakati Läänemaal regulaarselt kohtama alles 21. sajandi algusaastatel. Praeguseks on hõbehaigur paljudes paikades muutunud oma lähisugulasest hallhaigrust isegi arvukamaks.
Hõbehaigruid võib Matsalu ja Haapsalu lahel kohata mõnikord isegi paarisajast linnust koosnevates parvedes. Neid on hea vaadelda Haeska linnuvaatlustornist või Põgari-Sassi rannaniidu juures olevast parkimistaskust, samuti Noarootsis Sutlepa mere ja Tahu lahe vaatlustornidest.
Nagu mujalgi Eestis on hiireviu ka Läänemaal kõige arvukam röövlind. Elektripostidel japõõsa otsas saaki varitsevaid või taevalaotuses tiirutavaid hiireviusid võib kohata Läänemaal kõikjal. Kõige arvukamalt näeb neid mosaiikses kultuurmaastikus, kus väikesed metsatukad vahelduvad põllumaastikega.
Kõige sagedamini kohtab hiireviusid märtsist oktoobrini, kuid Läänemaale jääb kümneid isendeid ka talvekuudeks.
Hüüp asustab Läänemaal madalate merelahtede ning suuremate järvede ümbruses kasvavaid roostikke. Kõige rohkem pesitseb hüüpe Matsalu siselahe roostikes (umbes 25 paari) ja Silma looduskaitsealal (kuni 10 paari).
Peidulise roostikulinnuna näeb hüüpi väga harva, kuid kevadel märtsist maini on lind häälekas. Tema pudelisse puhumist meenutavat häält võib kuulda Matsalus näiteks Penijõe matkarajal ning Silma looduskaitsealal Saunja lahe ning Sutlepa mere ääres. Hüübid häälitsevad kõige aktiivsemalt hommikul ning õhtul.
Hallhaigur on Läänemaal tavaline läbirändaja ning lokaalselt levinud haudelind. Neid linde võib näha Läänemaal kõikjal veekogude ääres. Kõige enam tegutseb neid siiski Matsalu ja Haapsalu lahel, kus kümned linnud toitumas käivad. Toituvaid hallhaigruid on hea vaadelda Matsalu lahe ääres või Silma looduskaitsealal asuvatest linnuvaatlustornidest.
Läänemaal – Laikmaa majamuuseumi lähistel asub ka Eesti suurim hallhaigru pesitsuskoloonia, kus pesitseb umbes 300 paari. Hallhaigru pesitsuskolooniat saab näha ka Matsalu mõisapargis.
Hallhani on Läänemaa rannikul ja rannikujärvedel tavaline haudelind ja läbirändaja. Kevadel asuvad saabunud linnud koheselt pesitsema Matsalu ja Haapsalu lahte ning Noarootsi järvi ümbritsevas roostikes. Mitmed hallhanepaarid rajavad oma pesa ka Väinamere laidudele.
Suve teisel poolel – juulis ja augustis moodustavad hallhaned suuremaid peatuskogumeid. Sel ajal koosnevad siinsed haneparved peaaegu eranditult üksnes hallhanedest. Neid võib vaadelda siin oktoobri alguseni, kuid siis seltsivad nendega ka tundraaladelt saabunud teised haneliigid.
Hallhanesid on hea vaadelda Haeskas ja Põgaris, samuti Saunja lahe ja Sutlepa mere linnuvaatlustornidest.