Kadakatäks

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind, Suitsu lind

Kadakatäks on Läänemaal tavaline haudelind ja läbirändaja. Läänemaal on ta levinud eeskätt roostunud rannaniitudel ning kadastike ja põõsastikega rannakarjamaadel. Samuti pesitseb kadakatäkse rohkesti mosaiikses kultuurmaastikus, kus põldudel leidub ka põõsaribasid.
Kadakatäkse võib Matsalus kohata aprilli lõpust septembri alguseni. Nad on siin laialt levinud linnuliigiks, keda on hea vaadelda näiteks Puise poolsaarel, Penijõe matkarajal või Keemu sadama ümbruses. Kevadrändel peatub kadakatäkse rohkesti Spithami küla niidul, kus maikuu alguses võib kokku lugeda kümneid kadakatäkse.

Naaskelnokk

Haeska lind, Keemu lind, Põgari-Sassi, Puise lind

Naaskelnokk on Läänemaa rannikul lokaalselt levinud vähearvukas haudelind ja kevadine läbirändaja. Rändel peatuvaid naaskelnokki kohtab Matsalu rahvuspargis sageli Põgari-Sassi rannas ja Puise ninas. Lisaks võib neid kahlajaid vaadelda ka Haapsalu Tagalahel ning Tahu lahel. Kõige paremini on naaskelnokad Läänemaal vaadeldavad aprillist juunini.

Tuttpütt

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Põgari-Sassi, Puise lind

Tuttpütt on Läänemaal harilik haudelind ja läbirändaja. Läbirändel olevad tuttpütid koonduvad siselahtedele, vähemal määral ka suurematele järvedele ning avamerele.
Kõige parem on tuttpütte vaadelda kevadel aprillis ja mais Haapsalu Promenaadilt. Sel ajal võib seal sageli näha ka tuttpüttide vaatemängulist pulmatantsu. Veel kohtab tuttpütte arvukalt Saunja lahel ja Sutlepa merel, kus pesitseb kümneid paare. Matsalus on neid võimalik vaadelda Puise ninas või Keemu vaatetornist.

Kormoran

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Suitsu lind

Kormoran on Läänemaal arvukas läbirändaja ja lokaalse levikuga haudelind. Kevadel ja sügisel võib Haapsalu ja Matsalu lahel kormorane suurte parvedena. Matsalus on neid hea vaadelda Keemu vaatetornist või Puise ninast. Kevadel kalade kudemisajal kohtab kormorane arvukalt ka Kasari jõe ääres.
Kui veel sajandivahetusel elas Matsalu rahvuspargi laidudel tuhandeid paare kormorane, siis praeguseks on nad muutunud pesitsejana vähearvukaks. Üheks põhjuseks on merikotkaste tugev asurkond, kes pesitsuskolooniatest kormoranipoegi saagiks püüavad. Seetõttu jääbki kormorane Matsalu aladele vähe pesitsema. Küll võib kormoranide pesitsuskolooniat vaadelda Sutlepa mere ääres asuvast vaatlustornist.

Suurkoovitaja

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind, Suitsu lind

Suurkoovitaja on Läänemaal väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Pesitsejana on see liik Läänemaal paraku taandumas. Neid võib pesitsemast leida veel kultuurrohumaadelt ja luhtadest. Samuti elavad üksikud paarid meie rabades. Rändel peatuvad suurkoovitajad toituvad sageli ka rannaniitudel.
Matsalus võib suurkoovitajat sagedamini kohata Haeskas, Põgaris ja Rannajõel ning samuti Penijõe matkarajal. Suurkoovitajate kevad- ja sügisrännet on kõige parem jälgida Põõsaspea neemel.

Hänilane

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind, Suitsu lind

Hänilane on Läänemaa ranna-ja luhaniitudel ning roostunud meresaartel levinud haudelind ning siinsel rannikul tavaline läbirändaja. Matsalus võib hänilasi näha näiteks Penijõe matkarajal, Keemu ja Haeska vaatetornis ning Puise ninas. Hänilased on väga levinud ka Noarootsi poolsaare rannikul.
Läbirändavaid hänilasi võib kohata arvukalt näiteks Puise ninas ja Põõsaspea neemel.

Linavästrik

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind, Suitsu lind

Linavästrik on Läänemaal üldlevinud haudelind ja arvukas läbirändaja. Kohanemisvõimelise liigina võib teda nii Matsalus kui mujal Läänemaal kohata pea kõikjal. Kõige arvukamalt asustab ta siiski siinset külamaastikku, kus hooned talle rohkeid pesitsusvõimalusi pakuvad. Toituvaid linde kohtab sageli rannaniitudel või mererannikul.

Jääkoskel

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Kloostri lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind

Jääkoskel on Läänemaal arvukas läbirändaja ning tavaline talvitaja ja haudelind. Jääkokslad on Matsalu ja Haapsalu lahel arvukad rändepeatujad varakevadel ning hilissügisel. Nad on ühed esimesed veelinnud, kes vabaveealadele kogunevad ja ühed viimastest, kes lahesoppide jäätudes lahkuvad. Rändel peatuvaid jääkosklaid on hea vaadelda Puises või Keemus. Hilissügisel – oktoobris ja novembris koondub sadu jääkosklaid ka Haapsalu Tagalahele. Talvitavad jääkosklad koonduvad arvukamalt Põõsaspea neeme ja Dirhami sadama ümbruses.

Väikekoskel

Haeska lind, Keemu lind, Kiideva lind, Põgari-Sassi, Puise lind

Väikekoskel on Läänemaal väikesearvuline läbirändaja ja talvitaja. Arvukam kevadränne leiab aset märtsi kekspaigast mai alguseni ning sügisel oktoobris ja novembris. Rändel peatuvad väikekosklad eelistavad toituda eelkõige siselahtedel, vähemal määral ka suurematel järvedel. Matsalus on väikekosklat kõige tõenäolisem kohata Haeska või Keemu vaatetornist. Lisaks võib neid kergesti vaadelda ka Haapsalu Promenaadilt või Saunja lahe ääres olevatest vaatlustornidest. Talvitavad väikekosklad koonduvad kõige arvukamalt Vormsi põhjarannikule.

Mustsaba-vigle

Haeska lind, Keemu lind, Penijõe lind, Põgari-Sassi, Puise lind, Rannajõe lind

Mustsaba-vigle on Läänemaal vähearvukas haudelind ja läbirändaja. Mustsaba-vigled pesitsevad Läänemaal nii rannaniitudel kui ka rabades. Haudelinnuna on ta arvukaim Läänemaa Suursoos ning Marimetsa rabas. Üksikuid paare pesitseb ka Matsalu ja Haapsalu lahe ümbruses hooldatud rannaniitudel.
Läbirändel peatuvaid mustsaba-viglesid kohtab arvukamalt Haeskas ja Põgaris, pesitsusajal võib neid sageli näha ka Puise poolsaarel.